Luuleraamat" Veerekese Pääl"User's  Margit Peterson project in the category Print

Hei!

Olen luuletanud nii kaua, kui ennast mäletan. Minu sulest on ilmunud kaks luuleraamatut, "Õitsvate Pärnade Alleel" (2011) ja "Avali Aegadesse" (2012). Hooandja kaudu soovin välja anda oma kolmandat luuleraamatut" Veerekese Pääl", mille illustratsioonid teeb Aldo Roomere, hea käega kunstnik ja kaanefoto pärineb (nagu eelnevate kogumiikkude puhul) Pärnu fotograafi Eimar Kulli kogust. 

"Veerekese Pääl" kõneleb eluäärtel kõndimisest. Teadagi on meil kõigil erinevaid hingeseisundeid ja luule on hetkelise hingeseisundi peegeldus. Sellesse kogumikku on koondatud minu luulemaailma romantilisem pool. Kirjutan äärest äärde. Vahel olen nagu laperdav leht sügistuules, vahel kõnnin kahel jalal. Vahel on hetki kus inimene ei adu kas talle on avatud Paradiisi- või Põrguvärav, ei tea kumbast uksest siseneda, siis ta kirjutab äraolevaid värsse. Nii on ka minuga juhtunud, kui olen mõne lähedase kaotanud või kui vaatan valusate silmadega haiget ühiskonda, kus valitseb ebavõrdsus. Valu on see mis tihtilugu haarab paberi ja pliiatsi järgi. Tihti ilmutavad luuletused mulle ennast öösiti, ajavad voodist välja ja haaravad sulepea. 

 

Hooandjast kuulsin esmakordselt hea tuttava, kirjaniku ja stsenaristi Olavi Ruitlase käest ja see hakkas mulle meeldima, kuna meie riigil on kahjuks kirjarahva jaoks raha napilt, et neid toetada, nagu ka noorte perede tarvis. 

Minu loomingus on ka palju sotsiaalset alatooni, kuna töötan sotsiaaltöötajana ja ühiskonna valupunktid on käega katsutavad. Elu ise on suur inspiratsiooniallikas, nii palju on temast maha kirjutada.

 

 

Feministlik ühiskond

 

äiu-ää äiu-ää

seisis ta äärelinnas

asuva kodu õuel

palkmajast kodu õuel

 

mida ümbritseb paekivist

aed ja õunapuuoksal

ripub esiisade ajast

nikerdatud häll milles

rahvariietes pereema

oma võsukest unele

äiutas

 

koduaias ilutseb vanast

hobusevankrist lillepeenar

ühes on karikakarde pääsu-

silmade ja rukkililledega

hobusevanker mille rattad

on riputatud majaräästa

külge milles vohavad

elupuu võrsed

 

vanad loorehad kitsukesel

peenralapil täidavad 

hernekepi funktsioone

ja kuuriräästast ehivad

auklikud pajad

lillepotinäol

 

emme emme vaata tädi

katsub pulli kõhtu hüüatas

linnalaps märgates perenaist

aasal lehma lüpsmas

linnalaps kes oli loomi vaid

internetist näinud

 

*

vahel ma mõtlen et aeg

on armuline vaid neile kes

tunnevad ja tajuvad loodust

puutuvad varbaga maapinda

või neile kes aabitsatõed

reaalsuseks suudavad

kehtestada neile kes ei lõika

läbi juuri kodumaa pinnasest

vaid külvavad sinna uusi seemneid

vahel ma mõtlen et...

 

feministlik ühiskond sigitab

läbi virtuaalmaailma hübriide

robotinimesi eluvõõraid ja

lõhestunud isiksusi loomseid

olendeid kes ei tea isegi seda

et sitt on leivaisa

15.05.2013.a.

kanali

 

 

Armsad sõbrad lähedased ja sugulased, loodan teie toetusele!

Ette tänades Margit Peterson.