Vabatahtliku Kalakaitse oma patrullpaat!
Vabatahtlik Kalakaitse loodi 10 aastat tagasi, kui üks sõpruskond tegi esimesed õhtused jalutuskäigud Keila-Joal. Olukord oli kurb – röövpüüdjad tegutsesid praktiliselt karistamatult. Sellest ajendatult loodi Eesti Kalastajate Seltsi töörühm – Kalakaitse grupp, millest tänaseks on välja kasvanud Vabatahtlik Kalakaitse. 2015 aastal saime ka Aasta Keskkonnateo tiitli!
Vabatahtlik Kalakaitse on kodanikualgatus, mis peamiselt tegeleb röövpüügi takistamisega üle kogu Eestimaa. Vabatahtlik Kalakaitse juhindub oma igapäevatöös eetikakoodeksist ja koostöölepingust Keskkonnaametiga.
Igal aastal on vabatahtlikud panustanud patrulltegevusse keskmiselt 4000 tundi! Meie leivanumbriks on sügiseti lõheliste kuderahu tagamine – aga lisaks sellele oleme igal aastal oma tegevust laiendanud. Olulisi töövõite on tulnud nii Tartumaalt, kui ka Pärnumaalt. Liigiti hoiame eriti silma peal lisaks lõhelistele ka haugil, kohal, latikal ja ka jõevähil. Üha enam aga puutume kokku salavõrkude ja -mõrdadega – seda nii siseveekogudes, kui ka rannikumeres.
Lisaks röövpüügi takistamisele eemaldame ka kalade rändetakistusi – peamiselt koprapaisusid ning ehitame ja taastame ka lõheliste kudeplatse.
Miks me vajame paati?
- Salavõrkude/mõrdade otsimine ja tuvastamine rannikumerest.
- Ebaseadusliku püügi tuvastamine suurematel jõgedel.
- Keskkonnaameti toetamine.
- Osalemine salavõrkude tragimisel Peipsil.
Me unistame, et varsti ei peaks poest ostma Norra kalakasvanduse lõhet, vaid et meie söögilaual võiks olla vabalt kättesaadav meie enda rannikumerest pärit kodumaine lõhe ja forell! Loodus on meid õnnistanud mitmete lõhejõgedega ja kui seda ressurssi mõistlikult kasutada – võidavad kõik. Nii harrastajad, kui ka kutselised kalurid!
Seda unistust aitaks oluliselt realiseerida meie enda 100% Vabatahtliku Kalakaitse käsutuses olev patrullpaat. Salavõrgud meie veekogudes on suur probleem ning nende leidmine ja tuvastamine on aeganõudev töö. Paljudel juhtudel oleme olnud sunnitud kutsuma välja Keskkonnaameti inpektorid, et tuvastada võimaliku võrgu olemasolu – kuid see on väga ebaefektiivne piiratud ressursi raiskamine. Oma paat annaks võimaluse teha vajalik eeltöö ise ära ja Keskkonnaamet peaks sekkuma ainult siis, kui võrk on ka reaalselt olemas. Paat oleks kasutusel praktiliselt aastaringselt ja leiaks kasutust vastavalt meie põhihooaegadele. Kevadel-suvel on palju tööd näiteks Emajõel ja sügisel-talvel Harjumaal lõhejõgede suudmetes. Ära ei tohi unustada muidugi ka piirkondi nagu Pärnumaa, Läänemaa ja meie saarte vahele jäävad piirkonnad – kus tööd jätkub aastaringselt.
Pärast pikki arutelusid ja kaalumisi oleme jõudnud arusaamisele, millist paati vajame. Selleks oleme valinud alumiiniumkerega paadi Buster, mis peaks teenima meid julgelt vähemalt järgmised 10 aastat. Sellel ei ole ülivõimsat mootorit, kuna kiirus pole meile nii oluline ning nii on ka meile omale sõidukulud madalamad. Küll aga on valitud paadil korralik plotter – et teaksime kus me oleme ja mis ka vee all toimub! Lisaks vöörimootor – ei, me ei plaani sellega kalale minna – vöörimootor on vajalik selleks, et rahulikult ja väga madalal kiirusel otsida salavõrkusid ja mõrdasid. Ja eks aegajalt võimaldab vöörimootor teha ka röövpüüdjatele üllatusi, kes mootori hääle peale tavaliselt kiirelt oma asjad kokku pakivad.
Buster M2 + paadimootor Yamaha F40FETL + vöörimootor Minn Kota Riptide PowerDreive 55lb + Respo haagis + kaardiplotter + kogu muu vajalik varustus.
Kui tunned, et meie töö on väärt toetamist, siis anna oma panus Hooandja.ee platvormil! Kui projekt õnnestub, soetame paadi esimesel võimalusel!
