Miks kiviraha saar?

Keset laia ja lagedat vett asub üks maa, kus inimesed on endile suurtest kivikamakatest raha teinud. Sellised suured kettad, mille keskel on auk ning mida vähemalt kaks tugevat meest peavad kandma...Kõlab nagu muinasjutt, aga tegelikult täitsa tõsi.

Mikroneesia Föderatsiooni kuuluval Yapil on tõepoolest tänase päevani olemas kiviraha (lisaks merekarbirahale ja veel mõnele vähemtähtsale "valuutale"). Selle raha eest ei saa küll midagi osta, poodi tuleb minna ikka Ameerika dollaritega. Kiviraha tagab ühiskondliku prestiiži. Lühidalt on see Yapi saar üsna veider koht ning tundsin, et enda välitööde kogemuse jagamine seal maailma kuklapoole täpikestel keset ookeani annab meilegi mõtteainet.
 

Miks näitus?

Kuulsin Yapi saarest ühel konverentsil Helsingis ning juba üsna varsti olingi kohal. Yap on üks Mikroneesia Föderatsiooni riikidest ning koosneb peasaarest, paljudest väikestest saarekestest ja suurest sinisest ookeanist.

Sealsete inimeste eluviis, kombed ja kultuur on need, mida tahan fotonäitusega jagada. Näitusel saan näidata kõigest vaid killukest aga ehk annavad need ettekujutuse ja kasvatavad huvi. Mitte niivõrd selle vastu kuivõrd erinev võib olla elu mujal, vaid pigem kuivõrd sarnased võivad olla kaugete maade eluviisid (peame meiegi ju ennast mererahvaks), kuivõrd üldinimlikud on igapäevased mured ja rõõmud ja kuivõrd palju tarkust võib olla lihtsas eluviisis. Ja muuseas, meie kui laulurahvas teame Mikroneesia Föderatsiooni hümni juba sajandeid...!?
 

Miks Vormsi?

Näituse mõte tekkis juba mõnda aega tagasi, aga kuidagi ei tekkinud motivatsiooni korraldada näitus Tallinnas... ja äkki ilmus ei tea kust mu meeltesse Vormsi. Aga no muidugi! Vormsi on peaaegu sama suur kui Yap ja ühesugused hoiavad kokku. Tundus kõige kohasem tuua Yapi saare tervitused just Vormsile.
 

Miks hooandja?

Vajan hoogu, et pildid kenasti näitusel oleks töödeldud ja professionaalselt välja prinditud. Seda juba kiviraha eest ei osta
 

 

 

 

Miks mina?

Ma ei ole muidugi mingi fotograaf ja minu ülesvõtted on tehtud üksnes antropoloogilisest huvist. Läksin Yapi saarele uurima nende eripäraseid konfliktide lahendamise viise ja ennekõike kogusin suulisi teateid, legende ja lugusid. Pilti sai tehtud nagu möödaminnes. Loodan, et pildid annavad edasi vähemalt mõne loo, mis mina kohapeal kuulsin. Kui neist jääb väheks, siis võib lugeda minu novelle, mille Yapist inspireerituna kirjutasin.

Minust saab lugeda lähemalt SIIT.

Suur tänu hoogu andmast!