Размещен 18.10.17
Seitse korda kontrolli, üks kord trüki!
Selle nädala algus tõi meieni lausa kaks fantastilist uudist - kõigepealt, et Hooandjas toetasid sõruased ja sõrulaste sõbrad meid lausa 4315 euroga! Seda on pea kaks korda rohkem kui söandasime küsida! Attäh!
Teine hea uudis on see, et kujundaja on jõudnud aabitsa viimase peatükini! Paar pilti on veel vaja omale kohale pista, mõnda skeemi suurendada ning teist jälle sellevõrra vähendada … aga üldjoontes on raamat juba täitsa raamatu moodi! Nüüd on meil vaja veel kõik tekstid, pildid, pealkirjad, allkirjad, sõnaseletused, joonised, autorid ja noodid seitse korda üle kontrollida, enne kui trükimasinad tööle võme lasta. Veaotsimine tähtis töö, selle juures me küll kiirustada ei või. Ja kui raamat trükikotta jõuab, tuleb jälle üles näidata suurt kannatust ja oodata 30 päeva kuni raamatud omal kaaned üll aivad* ning oma uue pererahva poole teele asuda saavad. Ja siis hakkamegi kõik koos oma tuttuusi “Sörulase aabitsaid” lugema!
Kenad terist teitele! **
Tammeougu Mari
_____________________
* üll ajama - ümber võtma, selga panema
** Kenad terist teitele! - Head tervist sulle ja su perele!
Sõrulaste ilmakaared on veidi teistsugused kui Eestimaal enamasti kombeks.
Размещен 11.10.17
Sõrulaste otsatu entusiasm nakatab tegijaid! Aitäh! Teie ohjeldamatu toetus näitab, et oleme tõesti õiget asja tegema hakanud. “Sörulase aabitsat” kokku pannes tuli teinekord küll lootusetuse tunne kallale. Ikka juhtus, et mõni rahaküsimine sai juba teist korda tagasi lükatud. Või ütles mõni, et: “Kelledele te seda aabitsat sii ikke teete. Sii Sörrves polegid ju enam kedad elamas. Vaada kus omal ajal alles...aga niid, keik läind.”* Nojah, on küll. Paljud on tõesti ära läinud - olgu siis suurde linna või liiva alla - aga seda väärtuslikumad on jääjad ja tulijad!
Hilja või liiga hilja, päris kenasti või enam-vähem, aegamisi või lausa teosammul, aga “Sörulase aabits” saab ühel ilusal sügispäeval valmis. Ja siis võime julgesti öelda - me tegime koos** selle asja ära. Just õigel ajal. Siis kui meil see tegemise aeg kätte jõudis. Tegime nii hästi kui oskasime. Kutsusime nii paljusid aabitsateole appi, kui abilisi tulemas oli. Ja õppisime otsata hulgal tarkusi juurde. Õppisime sõrve keelt, kombeid, ajalugu, töövõtteid, riietumistavasid, toiduvalmistamist, raamatutegemist, rahakogumist, maal ja linnas, toas ja õues, metsas ja merel. Küllap leiad “Sörulase aabitsast” sinagi midagi, mida õppida. Ja kui kõik, mis siin raamatus on, ongi sulle elementaarne - tule meile järgmise raamatu tegemisele seltsiks! Me vajame appi just sinusugust, tõeliselt asjatundlikku sõrulast (vt skeemi allpool)!
Tammeougu Mari
____________
* “Kellele te seda aabitsat siin teete? Sõrves polegi ju enam kedagi elamas. Kunagi kui ma veel noor olin, siis oli küll alles tore... aga praeguseks pole enam midagi järele jäänud.”
** “Sörulase aabitsa” koostamisel on osalenud rohkemal või vähemal määral ligi 70 vabatahtlikku, lisaks veel kokkulugemata hulk rahalisi toetajaid!
Размещен 06.10.17
Sõrve keel ja kirjakeel - kui suur see vahe neil kahel ikkagi on. No kuidas seda ikka mõõta. Võib vast öelda, et erinevus on täitsa selgesti nähtav ning ilmneb õige mitmes punktis. Näiteks mitmete häälikute hääldamises või mittehääldamises, teistmoodi käänamises-pööramises, hulgas erilistes sõnades, teistmoodi väldetes, laulvas intonatsioonis jne (lähemalt saad mõne aja pärast lugeda aabitsa vastavast peatükist). Ühte sõrulastele (ja saarlastele) eriomast asja teavad kõik. Sõrulased (nagu ka peaaegu kõik ülejääänud saarlased) ei mõista sugugi “õ” tähte ütelda. Õ-tähte õige koha peale kirjutada enamik meist ikka oskab, aga niipea kui antakse lugeda: “põrsas põõnas põhus”, loeb sõrulane (ja enamasti ka saarlane): “pörsas pöönas pöhus”. Nalja nabani kõigil peale sõrulaste (ja saarlaste), kelle jaoks see õ-nali on ikka tõega vana ja halli habemega. Teataval määral isegi solvav. Või noh, pahas tujus sõrulane (ning saarlane) võib teinekord selle õ-nalja peale isegi päris tõsiselt haavuda.
Kui seda sõrve murrakut lähemalt uurida, siis tuleb välja, et pole see nii lihtne ühtid*. Et võtad aga muudkui “õ” tähe maha ja paned “ö” tähe asemele ja ongi sõrve keel valmis. Tühjagi. Valida tuleb lausa seitsme erineva võimaluse vahel - a, e, i, o, u, ö, ü - neid kõiki saab kordamööda “õ” tähe koha pealt leida. Panin iga tähe juurde paar näidet siia rataskusse**. Võibolla oskad ise mõne näite juurdegi lisada. Kes iga tähe juurde mõne sõna lisaks oskab panna, saab minult kohe seitse punkti kirja ja kuldse tähekese päevikusse!
Tammeougu Mari
_________________
* ühtid - ühtegi, sugugi, üldse mitte
** ratask - ümarik hunnik (nt adruhunnik - mujaratask), ringis seisvad inimesed on rataskus, nõndasamati ka tähed ja sõnad
Размещен 27.09.17
No mis aabits see sõrulaste uus raamat siis ikka olla saab, kui lugema siit ei õpita! Tõesti, “Sörulase aabits” isegi ei ürita sind lugema õpetada. Selle raamatu eesmärgiks on lugejale sõrulaste kultuuri A-d ja B-d tutvustada. Kas oskad arvata, mis sõnad valisime “Sörulase aabitsasse”, tähestiku esimesi tähti ehtima?
A - on muidugi kAla. “Kala” on sõna ilma muu täienduseta tähistab Sõrvemaal kindlasti räimest*, üht sõrulase tähtsaimat toidust**.
B - on aga meie koduõuesid tähistav oumBu***. Õunapuu sahistab oma lehti pea iga elamise juures. Väärikaid valgeid klaare leidub neiski õuedes, millede nimi ning mälestuski seal toimetanud perest on ununemas. Suislepad seisavad vapralt edasi kodudes, kus jasmiini varjus varitseb madal raketeta kaev ning eluasemest on järgi vaid paari trepiastet. Kevadeti õitsevad varjulistes õuedes nartsissid ning sirelid, sügiseti süüakse õunapuude alused igaöiselt mahakukkunud viljadest tühjaks. Metsloomade jaoks on võsastuvad aiad armastatud toidulauaks. Mõistagi võtavad hirved, kitsed ning metssead ka tänaste sõrulaste aedadest isukalt omale suupärase osa.
Mis puutub kaladesse ning oumbudesse, siis ega meie kodud pole ses osas küll väga palju muutunud. Sõrulase õuelt leiad ikka mõne oumbu ning räästa varjust rea kuivatatud räimi, lesti või tuulekala. Oleneb ju ilmast ning aastaajast, mis kala parajasti võrku tulemas on.
Tammeougu Mari
PS: Aabitsatähed joonistas meie oma koolipoiss Niidi Reedik (Raun)
_____________
* räimes - räim
** toidus - toit, söök
*** oumbu - õunapuu
Размещен 25.09.17
Einoh, sõrulased ja sõrulaste sõbrad! Te täidate iga aabitsameistri südame rõõmuga! Seejuures tasub meeles pidada, et aabitsateus* on osalenuid ligi 70 vabatahtlikku - milline tohutu hulk rõõmu! Aittäh, attäh, attäh! Meil on veel 21 päeva aega toetust koguda, aga raha on juba praktiliselt koos! Kui nii edasi läheb, saame juba väga varsti asuda raamatu tekste sisse lugema ning aabitsahuvilistele kuulamiseks meie aabitsa internetilehele välja panema (www.sörvemaa.ee)! Ohh - kui nüüd jätkuks vaid kannatust oodata kuni viimane koerasabaots (lõplik kujundamine-küljendus) ületatud saab ja raamat trükikotta ning sealt meieni jõuab!
Tammeougu Mari
__________
* tegu : teu - tegu : teo
aabitsateus - aabitsateos
Размещен 23.09.17
Sörulaste suur aabitsategu paistab praegu olevat Saaremaa ainus Hooandja kaudu toetust koguv nähtus. Attäh keikidel* kes meid juba toetada on ning omale aabitsa “soola” panna on jõudnud! Olen kuulnud muret, et mõned soovijad ei ole Hooandja keskkonna kasutamisega hästi hakkama saanud - kellel ei õnnestu kuidagi sisse logida, kes jääb anonüümseks, ehkki soovis oma nime teiste kõrval näha ja mis kõik veel. Valdav enamus kasutajaid on aga lihtsasti toime tulnud... Ega me ses osas hästi aidata saagi. Soovitame Hooandjat julgesti proovida (tõenäoliselt edeneb kõik ladusalt), aga kui vajad abi, saada meile kindlasti teade! (nt e-posti teel sorvemaa.parimuse.selts@eesti.ee) Koos leiame kindlasti lahenduse!
Tammeougu Mari
_______
* attäh keikidel - aitäh kõigile
Размещен 19.09.17
Mineva louba* sai Sõrvemaal kokku hulk vanu sõpru-tuttavaid, naabreid, leerivendi ja pinginaabreid. Sõrves toimus juba eiteagi mitmendat aastat sõrulaste Saksamaale küüditamise mälestust alal hoidev Mälupäev. Käisin seal “Sörulase aabitsa” ilmumist kuulutamas. Loodan väga, et Iide kooli saali kogunenud aabitsahuvilised said kinnitust oma ootusele. Raamat tõepoolest tuleb õige pea!
Mõned sõrulaste mälestused oma kooliminekust ja esimesest aabitsast saavad kuuldavaks Vikerraadio sõrvekeelsetes uudistes juba sel kolmapäeval kell 17.05! http://sörvemaa.ee/sps/raadio
Tammeougu Mari
______________
* mineva louba - eelmisel laupäeval
Sel ajal kui sõrulased saalis akordioni saatel tantsu lõid ning niisamuti jutustasid tegin Iide kogukonnamaja vaiksemates paikades "Sörvemaa uudiste" saate jaoks interviuu Sülla Silveri ning Piilniidi Lindaga. Pldistas Koolielu Kaire.
Размещен 18.09.17
Eesti Vabariik saab 100 aastaseks. Huvitav on vaadata, kuidas omariikluse algusaastatel “ühtse Eesti nimel” hoolega väljaroogitud murdekeeled sajand hiljem jälle tähelepanu nõuavad. Nüüd, kui neist sagedasti vaid raibagud* järgi on jäänud. Jõulisematel ja rohkema rääkijaskonnaga murdekeeltel on juba mõnda aega oma kirjaviis, koolitunnid ja muljetavaldav hulk kirjanikke. Sõrulased alles alustavad. Vaatame, kuhu me välja jõuame. Kas kunagi ka sõrvekeelse laulupeoni?
Tammeougu Mari
____________
* raibak : raibagu - räbaldunud (kala)võrk vmt
Размещен 16.09.17
Reedel käisime vaatamas Vali Pressi trükikoda - seal hakatakse mõne nädala pärast “Sörulase aabitsat” paberile panema ning kaante vahele köitma. Otsisime riiulist enam-vähem sama mõõtu raamatu, silitasime erinevaid pabereid ja mõõtsime pilguga, et kummad on kenamad, mustvalged või pruunvalged pildid. Nüüd teame juba päris palju paremini, mis materjale ja tehnikaid kasutades aabits kõige kenam välja näha võiks.
Pärast käisime korraks ka esimesel korrusel, kus laua taga terve seltskond toredaid meistreid paberist vigureid voltisid. Sealt pääses edasi suurde imeliku lõhnaga tuppa, kus seisid kaks uhket masinat, kust varsti aabitsalehed välja vuhisema hakkavad. Selge on see, et trükkali töö pole nalja asi - kõik peab olema täpselt paika mõõdetud ja hästi läbi mõeldud, värvid läbi arutatud ja kõikvõimalikud pikkused-paksused õiged. Imelikul kombel jäi trükimasinatest kõige eredamalt meelde rida kollaseid hoiatussilte mitmesuguseid sõrmest ilma jäämise võimalusi kujutavate joonistustega...võibolla oli asi selles tuius*, kes mu käest muudku plehku tahtis panna.
Aga seda me ei olegi veel suutnud ära otsustada, missugused kaaned võiks aabitsale teha - läikivad või matid. Mis sina arvad?
Tammeougu Mari
_____________
* tuiu - tuvi, lapsukeste hellitusnimi
Размещен 13.09.17
Aitäh kõigile, kes juba "Sörulaste aabitsa" valmis saamisele õla alla pannud on!
Eile tegelesime reklaampiltide tegemisega. Kuna raamatut ju veel pole meisterdasime välja trükitud aabitsa kaanepildist ning ühest teisest sobvas mõõdus raamatust valss* "Sörulase aabitsa". Pisut õhem ta ju sai, aga ega me ju aabitsa päris paksust veel ette tea. No kahesaja lehekülje kanti miskit... Kujundustöö alles käib ju.
Aga reklaampildil raamatut uurivad plikad said juba aabitsatähti lähemalt uurida küll. Pistsin just nende jaoks paberilehe sõrulaste aabitsatähtedega muude lehtede vahele.
Tammeougu Mari
__________
* valss - [peenendatud "L", III v] võlts, vale-
valss aabits - võltsaabits, järgitehtud aabits
