Üks suur unistus on olnud, et Ööülikooli loengutel oleks väljund ka kirjasõnas – et kujuneks Ööülikooli Raamatukogu. See on soov mahukast ja aina uuenevast kultuurivaramust välja sõeluda ja suunata valgusvihk kõige eriilmelisematele Ööülikooli autoritele. Igas raamatus on pikem intervjuu autoriga, mis on valminud just selle raamatu tarvis.
Milleks Ööülikooli Raamatukogu?
Mõned mõtted on nii tummised, et paratamatult kõike esimese kuulamisega kätte ei saa. Lugedes on teisiti, sest silm haarab vajadusel lõigukese tagasi. See on lugemise mõnu. Saad vahepeal pilgu lasta vedelaks, vaatad aknast langevat lund ja lased "ravimil" mõjuda, siis loed edasi. Peatustega. Kirjutatud sõna mõju on eriline. Ja samas, just Ööülikooli raamatusarja puhul oleme jälginud seda, et see inimese hääl, tema keelerikkus ja omapära jääks alles – nõnda, et lugedes kõlaks kõrvus autori hääl. Fred Jüssi tekste lugedes kuulen alati tema häält, Tõnu Õnnepalu kirjutab nõnda nagu vestleks sõbraga. Niisamuti on Kaplinskiga - tema hääl kumab nende tekstide taga.
Sarja esimesse köitesse "Vaimu paik" olemegi valinud Jaan Kaplinski loengud aastatest 2000-2012, mis on kõlanud Ööülikooli sarjas Vikerraadios ja Klassikaraadios. Raamatu teeb eriliseks Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski kirjavahetus "Kahekõne üle jõe", mis on valminud spetsiaalselt sellesse raamatusse. Kahe klassiku soe ja isiklik, üksteise vaimuilma ja hetkeolu vaatlev tekst. Niisiis on sarja esimene raamat pühendatud Jaan Kaplinski 80. sünnipäevale.
Täname kõiki sõpru, toetajaid ja kuulajaid, kes on Ööülikooli aastate jooksul võimalikuks teinud ja aitavad sellel ka edaspidi jätkata. Nüüd kutsume toetama ka Ööülikooli Raamatukogu!
ETAPP 1: Kui saame üheskoos kokku 6000€, siis saame välja anda Jaan Kaplinski loengute kogu "Vaimu paik". Iga algus on raske - palju unetuid öid ja keerulisi otsuseid. Sinu abiga saab sündida selle sarja esimene raamat. Kui esimene on valmis, siis järgmisi on hulga lihtsam teha.
ETAPP 2: Kui saame üheskoos kokku 10 000€, siis saame hakata ette valmistama sarja järgmisi raamatuid ja töötada välja kogu sarjale terviklik visuaalne identiteet. Suurem toetus loob suuremad võimalused kaanekujunduse ja raamatu erilahenduste osas.
Raamat saabub trükikojast aprilli alguses!
Katkendeid raamatust:
"Kui vaadata tänapäeva maailma, siis tuleb küll tunne, et me võiksime kõrvale panna kõik need taotlused saada millekski enamaks, üliinimesteks või pühakuteks. Küll oleks hea, kui suudaksime olla vähemalt inimesed – selle sõna üsna tagasihoidlikus tähenduses: suhtuda üksteisesse inimlikult, mitte teha sigadusi."
"Peame oma mõtlemist väljendama, oma mõtted keelde tõlkima, et nad teistele edasi anda – sellest tulenebki, et mõtlemine ise on midagi muud kui need mõtted, mida edasi anname, kirja paneme või raamatust loeme; mõtlemine on midagi muud kui valmismõte. Julgeksin öelda, et mõte on mõtlemise tõlge, projektsioon keelde, mis mõnigi kord annab mõtlemist-kujutamist edasi üsna puudulikult."
"Kas kõigel peab tingimata olema selge piir? Minu meelest ei pea ega saagi olla. On tohutult asju, mille vahel pole selget piiri, kuigi nad on täiesti erinevad. Külma ja kuuma erinevus on kõigile selge, aga selget piiri ometi ei ole. On üleminek. Ja nii on ka semantilises ruumis: ei ole selget piiri mõtlemise ja kujutlemise vahel."
"Oleme oma ümbruse muutnud liiga lagedaks, liiga ühenäoliseks muruks – nagu oleks ideaaliks tükk maastikku, mis kujutab endast sisuliselt kasvavatest taimedest vaipa ja sarnaneb juba plastvaibaga, kunstmuruga. Ja ma olen mõelnud, et keelega on tegelikult midagi samasugust: mõlemad süsteemid on meist vanemad, suuremad ja keerulisemad, me ei mõista neid päriselt, ja kui tahame neid «korda teha», siis on alati oht, et lihtsustame neid liialt ja rikume nad ära."
