;

Mõniste-Ritsiku kiriku peasissepääsu restaureerimise 2. etappПользователь  Mõniste-Ritsiku Kiriku Toetajad MTÜ проект в категории Гражданская инициатива

Ajalugu

Bütsantsi-ortodoksi õigeusk on ilmselt vanim Eestisse jõudnud kristluse vorm. Uute koguduste ja kirikute rajamist soodustas eestlaste ortodoksi usku massiline siirdumine 19. sajandi keskel. 1855. aastal ehitati Ritsikule Mõniste mõisa maale kahe torniga piklik nelinurkne palkidest ja laudvooderdusega kirik. Kirik on pühitsetud prohvet Ristija Johannese nimele.

Ortodoksi traditsioon ja sakraalarhitektuur sai nõukogude ajal raskelt kannatada. Kirikuid suleti nii koguduse tegevuse katkemise tõttu kui vägivaldselt. Osa kirikuid lammutati võimude või sõjaväe poolt, paljud jäeti aga lihtsalt lagunema. Neid nõukogude aja usupoliitika arhitektuurseid tunnistajaid leidub praegugi kõikjal Eestis.

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal registreeriti Konstantinoopoli Patriarhaadiga seotud Eesti Apostlik-Õigeuse Kirik (EAÕK). Ortodoksi koguduste arv on viimase paarikümne aastaga tõusnud, kuid paljud maapiirkondades asuvad kogudused olid hääbumise piiril.

Mõniste-Ritsiku kirikus toimusid regulaarsed jumalateenistused kuni 2007. aastani. Pikapeale lahkusid meie seast paljud vanemad inimesed ning koguduse tegevus jäi soiku. Paar aastat tagasi otsustas kohalik initsiatiivgrupp kirikule elu sisse puhuda. Esimene jumalateenistus toimus 2016. aasta detsembris, nüüd toimuvad teenistused iga kuu neljandal pühapäeval. Mõniste-Ritsiku kirik on ainus tegutsev ortodoksi kirik ühinenud Rõuge vallas.

2016. aastal püstitati kiriku juurde mälestusmärk Varstus sündinud ja elanud Eestimaa uusmärtritele Theodor ja Anna Petaile.
 

Kiriku praegune seis ja teostatud remonditööd

Tänu 1930. aastal tehtud hoone remondile ja 1987. a. sovhoosi toetatud katuse osalisele uuendamisele säilib kirikuhoone rahuldavas seisukorras. 2017. aastal vahetati akende veeplekid ja renoveeriti vundamendi hüdroisolatsioon. Need olid hädavajalikud tööd, et vähendada ilmastiku lagundavat mõju auväärsele puukirikule.

2018. aasta juunis loodi MTÜ Mõniste-Ritsiku Kiriku Toetajad, mille eesmärk on säilitada auväärne sakraalhoone tulevastele põlvedele.

2019. aasta kevadel renoveeriti Johannes Kõpu nimelise Eesti Kapitali toetusel kiriku mõlemad ristid.

2019. aasta maikuus taastati lagunev trepiosa kirikuhoone pikemal küljel. Seda tööd rahastasid Hooandja kaudu annetajad, töid finantseeris ka Rõuge vald.

2019. aasta septembris (samuti Rõuge valla ja annetajate toetusel) renoveeriti kirikuhoone elektrisüsteem: paigaldati uus elektrikilp ja ökonoomne sms-kontrolleriga juhitav elektriküte.

2019. aasta sügisel asendasime Hooandja annetajate toetusel pehkinud aknaümbrislauad ja puitornamendid. 2020. aasta suvel renoveeriti ja värviti üle Johannes Kõpu nimelise Eesti Kapitali osalisel toetusel kirikuhoone kõik aknad.

2021. aastal alustasime Hooandja annetuste toetusel kirikuhoone peasissepääsu renoveerimist: valatud on uus betoontrepp, restaureeritud on varikatuse tugipostid, ehisdetailid ja puitornamendid. 2021 sügisel alustasime trepikäsipuude paigaldamist hoone mõlemale sissepääsule.

Lisainfot vaata meie kodulehelt.
 

Vajalikud tööd ja rahataotlus

Kuigi kirikuhoone peasissepääs on osaliselt restaureeritud, on selle varikatus avariilises seisus. Tuleb remontida peasissepääsu plekk-katus, asendada osa katuseplekist, taastada plekiosa ornamendid ja osaliselt asendada pehkinud fassaadilauad. Tööde kogumaksumus on umbes 2500 eurot, ligikaudu pool sellest on 2021 detsembri seisuga annetajate abil kogutud.

Kirikuhoone peasissepääsu restaureerimise lõpetamiseks palub Mõniste-Ritsiku kirik rahalist abi.