Tere!
Mõtlesin siin istudes, et meie sinuga oleme vist juba varemgi kohtunud. Võibolla me teretame hommikuti Tartus Rüütli tänaval. Võibolla isegi kallistame mõne suure kastanipuu läheduses ja nopime mõned läikivad kerad. Aga võib ka olla, et me oleme ainult arvutituttavad.
Võibolla sa tead, et mulle meeldib aknast välja vaadata. Istuda köögis ja kuulata, kuidas akna taga sajab. Või imetleda seda, kuidas varblased omakorda mind läbi akna vaatavad. Või arvata, et mitte midagi ei juhtu, aga siis ilmub hämarusest kõige suurem isarebane keda iial nähtud ja volksatab rahutult sabaga.
Võibolla sa isegi tead seda, et kui ma näen neid varblasi ja rebaseid ja lompe, siis ma kirjutan nad üles. Ehk isegi oled neid lugusid lugenud kas rohelisest või hoopis roosast raamatust. Selle üle on mul hea meel.
Iga natukese aja tagant juhtub maailmas midagi ja aeg volksatab sabaga nagu vana isarebane. Nendel hetkedel hakkab minu sees midagi rahutult kripeldama. Seekord saabus see kripeldus vastu sügist, vastu sadusid ja esimesi külmasid.
Kui sul on ka tunne, et sees nagu midagi kripeldab, võibolla tahad siis minuga koos midagi lugeda. Ma nimelt kirjutasin ühe raamatu, mille sees on sõnad. Ilmselt on isegi juhtunud nii, et seal sees on ka mõned sellised sõnad, mis on just sinu öeldud. Mul on selline natuke rumal komme teiste sõnu meelde jätta ja üles kirjutada.
Raamatu nimi saab olema (ja tegelikult juba on ka) "SININE VÄRV ON OTSAS". See on peaaegu valmis ning selle sees on sõnu ja numbreid, ridu ja riime. See on koguni nii palju valmis, et minu hea sõber Maarja on nõus need sõnad, numbrid, read ja riimid kõik enamvähem sirgetesse ridadesse ajama, et need rohkem raamatu moodi välja näeksid.
Need read näevad välja umbes nii:
sageli mõtlen
kui palju või vähe on sõnu
võibolla olengi jaganud ära
kõik mis on meeles
ometi on mul üks palve
räägi minuga
ainult meile kahele
arusaadavas keeles
Selleks, et raamat päris valmis saaks ning võiks oma raamatule kohast salaelu sinu käekotis, portfellis või miks mitte ka koguni raamaturiiulis elama hakata, on veel õige väheke hoogu lükata. Selle hoolükkamisega tasume trükkimise ja küljendamise kulud ning siis võibki hakata innukalt raamatut lugema. Tundub lihtne, eks?
KUIDAS OMA RAAMATU KÄTTE SAAD?
Küllap see nii läheb, et ma teen raamatuga ühe või kaks väiksemat esitlust ja annan toetajaile sellest teada. Kes ei saa esitlusele tulla, saavad oma raamatud kas käsipostiga, rattakulleriga või mõne targa postikapi abil kätte. Tulemata aga raamat ei jää, sest ta tahab kangesti, et teda loetaks. Kõige väiksemad tänukingid jõuavad omanikuni kas esitlustel või siis käest-kätte.
MIKS PEAKS SEDA RAAMATUT TOETAMA?
Tead, ega ei peagi. Aga ma nagu mäletan, et alles hiljaaegu sa küsisid, millal siis uus raamat valmis saab. Nii et kui sulle on meeldinud see, mida ma olen varem kirjutanud, siis võib toetada küll. Ja mina olen igaühele hiiglama tänulik.
Sinine värv on otsas, aga lood ei ole.
Kallistades
Marge
