Tervist!

Mina, Uno Andreas Tavast, omandan Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi geograafia erialal. Loodus on mulle alati südamelähedane olnud, seepärast sai ka geograafiat õppima mindud. Selja taga on kaks õppeaastat, mis on toonud teadmisi geoinformaatikast, inimgeograafiast ja loodusgeograafiast. Kolmas aasta kulmineerub bakalaureusetöö kaitsmisega. Mina kavatsen selle raames uurida kasvuhooneefekti. Täpsemini süsihappegaasi, dilämmastikoksiidi ja metaani voogusid Peruu vihmametsa ja märgala näitel.

Lihtsalt ja lühidalt öeldes hoiab kasvuhooneefekt Maa atmosfääri temperatuuri ühtlaselt soojana, kuna kasvuhoonegaasid tõkestavad soojusenergia lahkumist. Iseenesest tekib kasvuhooneefekt looduslike mõjude tagajärjel, aga inimtegevuse tõttu on kasvuhoonegaase juurde tekkinud kiiremini kui looduslikult. Üks peamisi kasvuhoonegaase on süsihappegaas, mida inimene paiskab õhku, põletades süsinikul põhinevaid kütuseid. Suur kütuse põletamise trend sai alguse industriaalrevolutsiooniga. Sellest ajast saati on ka üha enam metsi raiuma hakatud. Teatavasti on metsad suured süsiniku sidujad, mis tähendab, et need vähendavad kasvuhoonegaaside hulka. Raiudes tihedat vihmametsa ja asendades seda õlipalmi istandustega, mis on laialdane trend, tehakse planeedile suurt kahju. Et sellist käitumist ära hoida ja jätkusuutlikke trende ellu viia, on tarvis olukorda paremini mõista.

Mulle avanes harukordne võimalus minna TÜ geograafia osakonna teadlastega Amasoonia vihmametsa keskkonnamõõdistusi tegema. Seal saaksin käed külge panna tipptehnoloogilistele andmekogumisseadmetele, teadustööle. Kogu uurimus vältab 30 päeva, aga kuna mul toimuvad Tartus sel ajal loengud, on plaanis koha peal viibida 14 päeva. Selle aja jooksul plaanin koguda andmeid CO2, N2O ja CH4 voogude kohta maapinnalt, puutüvedelt ja puude kohalt. Sellele järgneb andmetöötlus ja järelduste tegemine. Tehtu põhjal saaksin kokku panna inimesele ja loodusele tähtsa bakalaureusetöö.

Siinkohal pöördungi Sinu poole, kallis lugeja! Et plaanidest saaks reaalsus, on mul vaja abi. Lennupiletid Lõuna-Ameerikasse ja tagasi maksavad hinnanguliselt 1200€. Stereotüüpilisele tudengile kohaselt on mul palju indu, aga napib kapitali. Kui soovid aidata tulevast keskkonnategelast tema hariduskäigul, siis nüüd on selleks paras hetk. Palun aita mul saavutada see eesmärk!

Juba ette üks suur AITÄH!