Pilguheit minu esimesele tutvusele Kihnu saare ja selle elanikega on lugemiseks Visit Estonia veebisaidil. Arvan, et see on tore sissejuhatus mõistmaks, miks otsustasin selle projektiga alustada.
Lugu
Elu Asjad on minu kui fotograafi püüd dokumenteerida keset Läänemerd asuva väikese Kihnu saare eluviise. Ilma tugevate sidemeteta, mille olen viimase aasta jooksul kihnlastega loonud, ei oleks selle dokumentaalprojekti läbiviimine võimalik.
Harjumuspärastel fotodel saarest seisavad traditsioonilisi rõivaid kandvad eakad naised oma talude ees. Kui kaua selline pilt püsib? Kihnu on koduks paljule muulegi kui hooajalisele ringtantsule triibuseelikutes ja lillelistes pearättides, mis võitleb vapralt aja vastu kohas, kus selle möödumist tunnetada on raske.
Nooremad põlvkonnad lahkuvad saarelt stabiilsema elu otsinguil ja vanad traditsioonid on hääbumas. Näiteks jahihooaja saabudes kütivad hülgeid vaid vähesed. Ainult üks vana mees saarel valmistab endiselt pastlaid - endisaegseid jalavarje - ning enamik traditsioonilisi esemeid nagu labakindad ja kört (triibuline seelik) on käsitsi valmistatud vanemate põlvkondade poolt.
Kuidas saavad nooremad põlvkonnad säilitada seda pärandit, mis UNESCO poolt on liigitatud inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja? Kuidas jagavad nad oma elu tänapäevase mandrielu moodsa tormakuse ja kirjeldamatut rikkaliku pärandi kaitsmise vahel? Need noored hinged, keda pean rohkemaks kui sõpradeks või lihtsalt tuttavateks, on ka viimane ja ainus lootus selle ainulaadse kultuuri päästmiseks. Usalduse võitmine ja lähedaste suhete saavutamine nendega on raskem kui see tunduda võib. Ujedus on üldlevinud, kuid hirm pärandi kadumise pärast on suurem.
Ma ei võta julgust määratleda end selle missiooni ainsaks saadikuks, kuid lõpmatu armastus selle saare ja Kihnu rahva vastu tekitab minus tunde, et pean seda varjatud palet teistega jagama oma isikliku arsenali, filmirullide ja kaamera vahendusel.
PS! Kõik need pildid on osa minu katsetustest ning ei kajastu lõplikus projektis, kuid nende nägude taga olevad lood on väärtuslikud ja neid ei saa töö käigus tähelepanuta jätta. Projekti pealkiri on samuti ajutine ja võib muutuda, olenevalt selle retke lõpptulemusest.
Väljakutsed
Projekt pildistatakse kogu ulatuses filmilindile,et jäädvustada Kihnu ajaloo iga oluline hetk võimalikult spontaanselt.
Kogu protsessi teostan ise, alates fotografeerimisest kuni piltide ilmutamiseni fotopaberil. Selle eesmärgi saavutamiseks vajan teie abi. Pärast kuudepikkust katsetamist tunnen, et parim variant on pildistada keskformaadis, keskendudes rohkem fotodel olevatele inimestele ja andes neile rohkem ruumi enda väljendamiseks. Pildistan terve aasta jooksul nii palju kui Kihnus viibida saan. Tegemist on pikaajalise projektiga, mis tähendab Kihnu igapäevase eluga kooskäimist nagu viimased 11 kuud.
Sisuliselt tahan piirata end loomast kilomeetrite kaupa kaadreid, et siis alles otsustada, kuidas asjad välja nägema peaksid – märksõnaks on spontaansus. Üks asi, mille ma moevaldkonnast õppisin, on see, et vähem on alati rohkem.
Kogutud raha eest ostetakse keskformaatkaamera ja vajalikud kemikaalid fotode valmistamiseks, alates filmi lmiutamisest kuni fotosuurenduste valmistamiseni (mõned suurendused võivad leida tee teie postkasti).
Mul on Tallinnas Juhan Kuusi Dokfoto Keskus ja selle kuraatorite toetus ja julgustus, kes projekti usuvad ning on pakkunud kasutamiseks keskuse pimikut.
Esmakordselt oma elus ei tööta ma fotograafina moemaja heaks, kuid loodan, et usaldate mind samapalju, nagu kõik mu kliendid varasemate aastate jooksul. Kõigil panustel on oluline osa ja ma ei saaks olla tänulikum teie abi ja huvi eest selle projekti vastu. Loodan teid näha näitusel umbes aasta pärast.
Palju tänu Hooandjale võimaluse eest seda projekti tutvustada.
Minu tööd on leitavad siin: https://www.instagram.com/arnaudlafeuillade/
