Kertu Koldre ansambli The Vintage Club debüütalbumi salvestus ja vinüülplaadi väljaandmine
Ma olen ametilt inglise keele õpetaja. Elu on nii lihtsalt läinud, et kui olin noor ja veel rumal, valisin inglise keele õpingud muusika asemel. Aga öeldakse, et pole valesid otsuseid elus. Elu läheb täpselt nii nagu minema peab. Kui oled targem, teed targemaid otsuseid...
Olen muusikaga ja laulmisega küll kogu elu hobikorras tegelenud, kuid olen alati tundnud, et olen võimeline millekski enamaks. Olen laulnud koorides, ansamblites ja lõpuks, oma 40-ndaks juubeliks panin kokku oma elu unistuse - ja see oli OMA BÄND. Täitsa oma. Minu maitse järgi, minu muusikutega, minu tõlgitud lauludega. Salvestasime loo "Mulle meeldib bass", mis oli just sellistest veidi vormikamatest naistest nagu mina. Mulle selle loo sõnum nii kangesti meeldis, et tundsin, et pean loo eesti keelde tõlkima. Ma mäletan seda tunnet, kui esimest korda oma lugu autoraadiost kuulsin. Jooksin tuppa, hõiskasin emale-isale: "TULEB! RAADIOST! MINU LUGUUUUU!!!" Loole tegin video koos oma isaga, tema aitas tehnilise poole pealt, mina otsisin pilte, mis loo sõnumi hästi edasi annaks. Selline kodukootud tuli, aga sellel hetkel igati vahva.
Samal ajal toimus aga eraelus suur katastroof, abielu purunemine, õnnetu armastus... Ja mõneks ajaks hoog vaibus ja asendus põhjatu masenduse ja kurbusega... Muusikutega oli väga raske ühist aega leida, et stuudios teine lugu salvestada. Pool aastat võttis aega, et muusikud kõik korraga stuudiosse saada. Aga võib-olla polnud aeg veel küps? Ja võib-olla polnud need just need õiged muusikud?
Nüüd ehk on see õige aeg. Kui Viimsi JazzPopFestil kooriga esinesime, küsis minu kunagine laulmise õpetaja, Aarne Saluveer, minu käest: "Noh, Kertu... Millal siis Sinu plaat välja tuleb?" Võtsin seda sel hetkel väga suure komplimendina ja mõte hakkas vaikselt kuklas tiksuma. "AGA KERTU, KUS ON SINU PLAAT???"
Kui umbes aasta tagasi tundsin rinnas ühte tükki, mis küll, Jumalale tänu, ei olnud rinnavähk, pani see mind mõtlema. See oli nagu väike koputus õlale või pigem tugev hoop otse kõhtu. "Kertu, homne päev pole garanteeritud. Hakka pihta!"
Hakkasin otsima muusikuid ja käisin Tallinnas džässiklubides ringi, et leida enda sarnaseid ja sama muusikamaitsega inimesi. Ja leidsin! Uskumatult andekaid noori muusikuid! Milline potentsiaal!
Minu unistuseks on luua vanas stiilis džässilik vinüülplaat, kus on peal minu enda eesti keelde tõlgitud lood. Tõlked on mul juba kõik valmis. Kaks lugu on ka. Rahastust oleks vaja ülejäänud 8 loo salvestusprotsessiks ja sealt edasi ka vinüüli väljaandmiseks. Sellega ma oma õpetaja palgaga üksi toime ei tule. Ja muusikud on kõik nii head ja andekad, et ma tahaksin, et ka nemad väärikat tasu stuudiotöö eest saaks. Kogu protsess võib aga üpris pikaks venida, kuna andekatel muusikutel on veel palju erinevaid tegemisi ja projekte. Uurisin, et miinimumtiraaži välja andmine maksab umbes 2000 eurot. Sinna juurde siis stuudiosalvestused, plaadikujundus jms. Samuti võib tõlgitud lugude puhul autoritelt nõusoleku saamine lisaaega ja -kulusid nõuda. Hooandjasse projekti kirjutades on aga sündinud mul veel ka üks kaunis meloodia Marie Underi sõnadele. Loodan ka selle salvestada.
Sellest kõigest ma unistan siin omaette vahetundide ajal Viimsi Koolis...
Aa, eelmisel suvel tegin ka ühe muusikavideo. Seda aitas mul filmida üliandekas keskkooli õpilane Pärnust, keda soovitas muide mu enda kunagine õpilane siit Viimsi Koolist. Selle video sünnilugu on ka huvitav. Sest loo nimi on "See pilk" ja tahtsin videos näidata Eesti imelist loodust ja hobuseid just nende suurte ja ilusate silmade pärast. Pakuti luiki, aga mina tahtsin hobuseid. Ja otsisin ja sain... Imekaunis tuli. Seekord juba palju professionaalsem.
Toetuse kasutus:
I etapp: kokku kogutud 2500 eurot - salvestusprotsessi käigus valmivad 8 lugu stuudios
II etapp: kokku kogutud 3000 eurot - lisandub viinüülplaadi kujundus
III etapp: kokku kogutud 5000 eurot - lisandub vinüüli miinimum tiraaži tellimine ja valmistamine
Minu kohta saab palju teada mu Facebooki kontolt – seal on lugusid mu lastest, mu kassist Ottost, mu esinemistest kooriga ja bändiga jpm.
Siinkohal soovin südamest tänada kõiki kalleid muusikuid, kes minu mõtete ja plaanidega on siiani kaasa tulnud ja loodan, et plaat saab selles positiivses sünergias tasapisi valmis: Mait Paldra, Jaanus Tüli, Andrus Kalvet, Aulis Nemvalts, Aivar Vassiljev, Braz Lima, Martin-Eero Kõressaar, Eduard Kuzovlev, Wade Mikkola, Roger Bennett ja loodan, et nimekiri täieneb veelgi.
Nii et üks asi viib teiseni... Ei tea, mis elu toob... Unistada ju ikka võib!
