Размещен 03.04.25
TV10 Vabariiklik etapp, Tartu.
Kokkuvõtet võistlustulemustest sel korral saata ei ole, aga etteruttavalt ütlen, et kogu lool on õnnelik lõpp. Minu äparduste jada sai alguse neljapäeval (27.03) peale trenni kui kiirustasin koju, et kooli arenguvestlusele õigeks ajaks jõuda. Jooksin bussile, koperdasin ja tutvusin lähemalt Liivalaia tänava asfaldiga. Põlv ja püksid puruks, ninast veri väljas ja "kriimustused" näos. Kõne isale, transport koju ning kodune esmaabi oli piisav, et mind kokku lappida. Entusiasm laupäevase võistluse eel oli endiselt väga kõrge.
Laupäeva hommikul oli vaim valmis, et minna ja teha nii kaugust kui kõrgust. Kauguses oli salasooviks võit koos TV10 vanemate tüdrukute rekordiga ja kõrguses on tänaseks jalas ka midagi enamat kui mu tänane rekord (1,54). Soojendusel tegin kõike nagu tavaliselt, AGA kui kiirendusi hakkasin tegema lõi parema reie esikülge terav valu ja sellega võistluspäev minu jaoks lõppeski... Vaatasin koos isaga kaugushüppe võistluse lõpuni ja vahva oli näha kuidas mitu konkurenti hüppasid tublid isiklikud rekordid. Võitja tulemuseks jäi põneva trilleri lõpuks 5,32.
Kodutee Tartust Tallinnasse kulges kurbade mõtete saatel, et kas tõesti ongi vigastus ja Serbia võistlusel kriips peal.. Samal õhtul sain naabrimehe juurde massaaži, kes on paberitega kogenud massöör. Tema esimese hinnang oli, et katki pole midagi - tegi lõdvestava massaaži ja "jahutas lihase maha". Pühapäeva hommikuks sain aja oma füsioterapeudi juurde ning samuti kinnituse, et keha andis hoiatuse. Diagnoosiks siis kombinatsioon sellest, et kukkumisel kraabitud põlv segas soojenduse ajal korralikult venitamist ja tõenäoliselt põlve marrastustest tingitud kerge valu tõttu ei teinud mingi lihas 100% koostööd ning reie esikülg pidi seda kompenseerima. Tulemuseks suure lihase valulik kramp, mida ma varem polnud kogenud. Abiks siis veel üks lõdvestav massaaž ja eriharjutused järgnevateks päevadeks, et reielihase toonus taastada. Esmaspäeval (31.03) oli trennis jalg nagu midagi poleks olnudki. Sellele vaatamata käisin kokkulepitud visiidil Eesti kergejõustiku "grand-old-füsio", Risto Jamnese juures, et ka tema arvamus olukorrale saada. Lühikokkuvõte sellest visiidist Risto enda sõnadega: "Edukat võistlust ja saada sõnum kui medal kaelas on :)".
Gümnasiaadi-plaanides on muutus see, et jooksudistantse ette ei võta ja hüppan ainult kaugust. Väldin sellega võistlusolukorras kurvi joostes äkilisi valesid koormuseid lihastele/liigestele, mis võiks viia tobeda vigastuseni enne päris välishooaega. Loodame, et tegemist oligi hoiatusega ja olen taaskord kogemuse võrra rikkam - kui lihase venitamisel on takistus (nagu marraskil põlv), siis selle võrra tuleb venitamiseks rohkem aega võtta ja järeleandmised venitustes ei ole lubatud. Teised õpetussõnad ütles isa: "Tüdrukud ei jookse busside (ja poiste) järele!"
Reede hommikul (04.04) lendan seega Serbiasse. Vaadates sealset ilmateadet, näib, et lähen taligümnasiaadile :) Ehk siis soojendusel saab olema selles ilmastikus väga oluline roll. Kvalifikatsiooninorm tüdrukute kauguses on 5,80. Täpse ajakava saan teada juba Zlatiboris. Annan Sulle teada kui pöidlad tuleb pihku pigistada :)
Размещен 25.02.25
LVS x Sportland Youth Cup U16
Riia, Daugava Stadium Athletics Arena - päris uus ja värske kergejõustikuhall.
Tahtmine oli teada saada, kuhu oleksin oma tulemustega paiknenud eestikatel 60m tj ja 200m jooksus. Paraku sai vahetult peale U16 eestikaid mind kätte mingi viirushaigus, millega kaasnenud palavik kurnas mind neli päeva ja tekitas nädalase pausi treeningutesse. Ehk siis särts oli läinud ja teravust nappis. 60m tj 9,84s oli ettearvatult nõrgem kui varasem PB.
U16 tüdrukute 200m jooksus oli osalejaid 177!, mis tähendas kokkuvõttes 40 jooksu. Minu paigutus oli 38. jooksus esimesel rajal (ehk mitte parim võimalikest) ja oli ikka ootamist. Tulemuseks 26,82s (PB) ja 9. koht. Reservi on sel alal veel kuhjaga, aga uued stardid (lühirajal ja ikka veel U16 vanuseklassis) alles järgmisel sisehooajal.
Nüüd väike koolivaheaja puhkus ja siis hooga edasi.
Размещен 12.02.25
Eesti talvised U16 meistrivõistlused.
Alustaksin hoopis sellest, et peale eelmist postitust ja selle jagamist sotsiaalmeedias tuli hooandjate ridadesse juurde veel täpselt nii palju toetajaid, et gümnasiaadile minemise eelarve on täis!
AITÄH TEILE KÕIGILE!
Luban anda endast kõik, et teid aprillis Serbiast positiivsetelt üllatada.
EMV läks väga hästi - sain täiskomplekti medaleid:
Kuld ja meistritiitel - U16 kaugus 5.73 PB
Hõbe - Fortise 4x200m U16 tüdrukute tiim
Pronks - U16 400m 1.00,03 PB
Treener Liivi Eerikuga koostööst esimene, aga kindlasti mitte viimane meistritiitel. Ja selle tiitli tulek ei olnud kerge. Enne võistluse viimast katset olin langenud teisele kohale ja võidu hinnaks oli uus isiklik rekord. Närv pidas vastu ja ära tegin – 5,73!!!
Nädal varem oli võistlusvaba nädalavahetus ja kasutasin seda rahvusvahelisel mitmevõistlusel kohtunikutöö tegemiseks. Töö kõrvalt õnnestus teha ka üks tore pilt…
Размещен 30.01.25
Eesti Klubide karikavõistlused.
Minu koduklubiks on SK Fortis.
Võistlesin U18 neidude kaugushüppes ja 4x200m jooksus.
Kaugushüpe. Algus oli konarlik - ei saanud sammu paika ja esimesel katsel tulemuseks X. Teiseks katseks tegime treener Liiviga parandused ja voila! – 5,44 ehk uus PB. Kolmas katse 5,52 – jälle PB! Stabiilset taset kinnitas neljanda katse 5,44. Tulemus andis 40 võistleja hulgas 2. koha! On päris uhke tunne sellises seltskonnas teine koht saavutada.
4x200m teatejooksus olime Fortise tüdrukutega oma jooksus esimesed. Tugevamas jooksus said kolm võistkonda siiski parema aja ning meile jäi kokkuvõttes neljas koht. Aga kuna meie naiskonnas oli kolm U16 tüdrukut ja konkurentidel suurem osa U18 neiusid, siis neljas koht on igati OK.
Olen selle päeva tulemustega väga rahul.
Päev varem toimus TV10 vabariiklik II etapp.
Vanemate tüdrukute 60m tj (7,5m tõkkevahega) eeljooksus väike koperdus stardis ja edasine võistlus kõrgematele kohtadele luhtus. Eeljooksu tulemus 9,92s andis 10. koha ja koht B-finaalis.
B-finaalis võit tulemusega 9,60s ja kokkuvõttes päeva neljas aeg. Paraku ikkagi 7. koht.
Järgmised stardid teen U16 üksikalade Eesti meistrivõistlustel (8.-9. veebruar). Kindel on hetkel osalemine kaugushüppes. Stardid muudel aladel sõltuvad ajakavast.
Размещен 21.01.25
Eesti meistrivõistlused mitmevõistluses 2025: Tüdrukute viievõistlus.
Alustan sellest, et alanud ja järgneval aastal võistlen Eestis U16 vanuseklassis. See tähendab, et sel aastal on konkurentide sünniaastaks 2010-2011 (minul 2011).
Uus aasta, uus vanuseklass, uus võistlusvorm ja uus "look".
Võistluspäev oli pingeline ja suures pildis edukas.
60m tj 9,47s PB (personal best) ja reserve parandamiseks on veel. Lühike sprint (nii tõketega kui ilma) tegelikult ei ole mu lemmikalade hulgas, kuna nende startidega kaasnev närvipinge ei sobi mu natuuriga. AGA siia juurde sobivad õnnesoovid Kreete Verlinile, kes nädalavahetusel Luxembourgis sellel alal Eesti rekordi jooksis.
Kõrgushüpe tulemus 1.50m jäi isiklikule rekordile 4cm alla, aga arvestades, et tegu oli selle hooaja esimese võistlustingimustes esitusega, siis jäin rahule. Lihvime lähiajal treeneriga “tegevusi lati kohal” ja tulemus saab olema ilusam.
Kuulitõuge 3kg kuuliga on minu jaoks mitmevõistluse vaates kindlasti "Achilleuse kand". Tulemus 7.13m on küll PB, aga arvestades minu kehaehitust võrreldes konkurentidega, olen ma veel lihtsalt väike ja nõrguke.
Kaugushüppes 5.39m PB. Senine rekord ületatud 1cm'ga – Armand Duplantis nihutab rekordeid ju ka sentimeeterhaaval. Viimane katse oli tegelikult elevust tekitavalt pikk, aga paraku üle astutud. Varsti jälle ...
800m 2.45,83 PB – omamoodi pettumus kõigi jaoks. Treenituse tase oleks lubanud joosta vähemalt 5-6sekundit kiiremini, aga kuna see oli mul esimene kord elus joosta võistlustingimustes seda distantsi, siis riskijulgusest jäi puudu. Need 5-6 sekundit oleksid andnud piisavalt lisapunkte, et saada pronksmedal, aga mis läinud see läinud. Siinjuures õnnesoovid Uku Renek Konbergsile, kes nädalavahetusel Luxembourgis sellel alal väga muljetavaldava Eesti rekordi jooksis.
5-võistluse punktisumma kokku 2954 PB ja tasuks kuues koht. Vahed jäid väga napid, aga võtan sellest päevast kaasa need positiivsed tulemused, õpin tehtud vigadest ning liigun edasi.
Kokkuvõtteks võib ju öelda, et neljal alal tegin PB + 5-võistluse PB lisaks - polegi nii paha.
Hooandjate poole pöördun põhjusel, et 2025. aasta aprillis toimub Rahvusvahelise Koolispordiliidu (ISF) poolt korraldatav U15 Gümnasiaad. See on sündmus, kus saan esimest korda suure võistluse õhustikku tunda. Ootan seda võimalust väga. Kuna ajaliselt paigutub see võistlus sise- ja välihooaja vahelisele treeningperioodile, siis treener Liivi on sel ajal kahjuks hõivatud teiste õpilastega ning sel korral saadab mind võistlustel treener-füsioterapeut-psühholoog-manager-rahastaja ehk isa. Treeneri rolli asumine ei ole tema jaoks esimene kord.
