;

Multimeedianäitus "Kondas 120"Пользователь  Hege-Lee Paiste проект в категории Изобразительное искусство

31. märtsil 2020 aastal on rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti naivistliku maalikunstniku Paul Kondase 120. sünniaastapäev. Juubeli tähistamiseks avame Viljandis Kondase Keskuses multimeedia videonäituse Paul Kondase töödest 31. märtsil 2020, mis jääb avatud kuuks ajaks.

Näitusel on loodud Paul Kondase maalidest videoinstallatsioon, mis on kuvatud suurele panoraamekraanile 120' ulatuses. Multimeedianäitus toimub Kondase Keskuse püsinäituse saalis ning on projitseeritud 120' ulatuses vaatajale. Sellisel kujul multimeedia kunstinäitust pole varem Viljandis tehtud. Videomapping on viimasel ajal populaarsust koguv viis haarata vaatajat teosesse ning Paul Kondase tööd pakuvad selleks erakordselt inspireeriva võimaluse.

Multimeedia kunstinäituse avamise õhtul, 31. märtsil, toimub näitusele eelnevalt eraldiseisev tutvustav videonäitus Pikal tänaval Viljandis. Naivistlikud maalid äratatakse esmakordselt ellu linna avalikus ruumis. Kondase Keskuse fassaadile kuvatakse P. Kondase maalid, tänavatel esitatakse kunstniku kirjutisi ning memuaare, mis on sissejuhatuseks audiovisuaalsele kunstinäitusele "Kondas 120".

Projekti idee sündis pea 3 aastat tagasi, mil näituse produtsent Hege-Lee Paiste külastas Kondase Keskust ning nüüd kunstniku suure juubeli puhul on aeg projekt ellu viia. Tegemist on produtsendi lõputööga Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Oleme kokku pannud suure meeskonna helitehnoloogidest, visuaalkunstnikest, näitlejatest, valgustajatest, ehitajatest ja kultuurikorraldajatest. Suure projektiga kaasnevad suured väljaminekud ning Teie hooga saame asuda lõpuviimistluste kallale ning ehitada näitusesaal üles!
 


 


 

Põltsamaal üles kasvanud kunstnik oli juba nooruses tegus ja silmapaistev. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, hoolimata majanduslikest raskustest, õppis ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas. Paul Kondase enda sõnade järgi ei olevat teda kodanliku riigi advokaadiamet siiski eriti ahvatlenud, kuigi talle oleks meeldinud rahva õiguste eest seista ja ülekohtu vastu võidelda. Seepärast mõelnud ta ümber ja läinud üle kaubanduse alale. Suure õppemaksu tõttu oli ta sunnitud ülikoolist lahkuma ning omandas 6-klassilise kooliõpetaja kutse. Ta alustas oma pedagoogilist tööd Pikasilla koolis. 1925. aasta koolikorralduse järgi õpetas Paul Kondas eesti keelt, matemaatikat, ajalugu, joonistamist, võimlemist ja tööõpetust.

1930. aastal sai Paul Kondasest Suure-Jaani koolijuhataja ning ta võttis oma missiooniks parandada õpilaste tervist ning töötingimusi. Noore väsimatu koolijuhataja lakkamatuks püüdeks oli uue koolimaja ehitamine. 1935. aasta paiku eraldati järve kaldale uue koolimaja krunt. Kuigi hoone ehitamine algas kolm aastat hiljem, pani Paul Kondas kooli õppeaia, pargi ning spordiväljaku rajamisele kohe agaralt käed külge. Paul Kondase energilisi taotlusi kroonis edu ning 1940. aasta sügisel asus kool Hariduse tänavasse uude majja. Ta ise sai aga vastses majas kooli juhatada vaid ühe õppeaasta. Saabus 1941. a. suvi koos Saksa okupatsiooniga. Okupandid raiusid oma kahuritule varjeks hulk lehtpuid pargis maha. Kondas vaatas seda veritseva südamega, ent parata polnud midagi. Talle tehti tõsine hoiatus, et on parem, kui ta Suure-Jaani tolmu jalgadelt raputab. Seda ei saanud mitmeti mõista - tegemist oli eluküsimusega. Maha jäid 16 töörohket aastat. Tänu sõprade abile sai ta siiski peatselt koha Viljandi 1. kuueklassilises koolis. Pärast sõda töötas ta algul mitmes Viljandi koolis, hiljem oli kuni vanaduspensionile minekuni õpetaja Raudnas.

Kondas uskus kunsti head tegevasse ja inimese elu muutvasse jõudu. See seletab tema eluaegset pühendumist kaunitele kunstidele. Ta kirjutas luuletusi ja näitemänge, oskas vajalikul määral erinevaid muusikainstrumente mängida ja tegeles fotograafiaga. Kõigele lisaks oli ta ka kirglik kala- ja jahimees.

Kondase mitte eriti arvukas naivistlik looming sündis enamasti pensionieas 1950. aastatest kuni 1980. aastate alguseni. Kondase eluajal ei toimunud Viljandis ühtki tema isiknäitust, esmakordselt sai tema loominguga tutvuda 1983. aastal Tartu Kunstimuuseumi korraldatud näitusel "Väljaspool suurt kunsti". 1979. aastal valmis Mark Soosaare dokumentaalfilm "Pühapäevamaalijad", millest üks lõik on pühendatud Paul Kondasele. Rahvusvahelises naivismi biograafilises entsüklopeedias (World Encyclopaedia of Naive Art, 1984) on eestlastest esindatud Paul Kondas, Jaan Oad ja Georg Vidrik.
 


 

  • 43 поддержавших
  • 929€собрано от запланированных 900€

Успешный проект

Проект был поддержан 26.Mar.2020