Tere, mina olen Vello Sokk.
Luuletama hakkasin 2002 ja esimene luulevihk Hääbuv küünlaleek ilmus mul 2004.
Nüüd on mul plaan avaldada oma päris esimene luulekogu „Iga võimalus võib olla unistus“. Selleks pöördun teie poole, armsad inimesed, et kui teil võimalust ja soovi mind aidata, oleksin väga rõõmus ja saaksin astuda sammukese lähemale oma suurima unistuse täitumisele.
Mõnikord on lööki vaja, väga valusat, suutmaks endas tunnetada südant elusat...
Elu ei tohiks olla väga kerge, see muudaks inimese liiga sinisilmseks, elus polekski muud kui lõppematu lal-lal-laa. Ja kui siis tuleb mõni tagasilöök, ollaksegi pikali maas. Raskem on neil, kes jäänud liiklusavarii või õnnetuse tagajärjel invaliidiks. Ma aga ei oska teistsugust elu tahtagi, sest olen algusest peale teistest erinev olnud. Harjunud toime tulema valude ja vintsutuste kiuste, üritanud säilitada positiivsust ning õppinud pidama leplikkust osakeseks oma sisemaailmast. Ja saanud tugevaks, vähemasti iseenda silmis.
Alati on vaja talve enne kevadet.
Ära küsi, miks ma vaikin, sellepärast, et...
Iga võimalus võib olla unistus,
Sellest haaran kinni kõigest jõust,
Ja ma ei suhtu suhtumisega,et küll tuleb uus,
Sest tean,et on olemas vaid üks võimalus.
Tuleb elult võtta kõik mis võimalik,
See ei ole mitte mingi moraal,
Sest elada saab ainult ühekorra.
Loodan ,et oled rahul kõige sellega,
Mis suudan ma sinu pärast teha.
See üks võimalus mis on, seda ma ei maga maha.
Ärkan üles ja hakkan tegutsema.
võtan ette oma unistuse ja viin selle täide
See küll ei täitu aga võimalus on.
Ma pean palju vaeva nägema.
Paljud inimesed kardavad ühte võimalust kasutada,
Sest ei oska sellega miskit peale hakata.
Elavad oma elu ilma mingi mõtteta.
Ja ei tea mis saab edasi.
Kuid see kõik on ükskord minevik,
Nii nagu ka need minu sõnad.
Sul on üks võimalus,nagu ka mul
Ärme kaota seda ühte võimalust.
