Kõik algas sellest kui ühel päeval avasin oma vanavanaisa päeviku, see pärineb 1941. aastast. 
 

Lugesin ja lugesin ja lugesin, oleks tahtnud veel lugeda aga ühel hetkel oli see otsas, viimane kui lehekülg oli loetud. Ma polnud kunagi nii palju korraga lugenud ja peale lugemist olin ma just kui laetud emotsioonidest ja ühe suure kogemuse võrra rikkam. Just sel hetkel taipasin ma oma peas et lausa patt oleks seda kirjatükki ainult endale hoida. 
 

Minu vanavanaisa oli 1941. aastal 21-aastane noor poiss, saatuse tahtel oli tema üks neist kes sammus vapral sammul Venemaale rindele, kogu seda elu ja olu kirjeldas ta oma päevikus, mida kandis ta kolm aastat vapralt endaga ühes. 
 

Kõik see lausa kisub sind kaasa ühele pikale mõtete rännakule. 

 

Kuna raamat räägib meie oma kaasmaalaste elust ja hirmule vastu astumisest. Siis soovin pühendada selle raamatu vabariigi 100. sünnipäevaks. 

 

Minu suurim soov ja projekt seisnebki selles et avaldada see päevik, raamatu vormis ja tuua see ka sinu kätte.

 

Hooandjate toel soovin saada kokku raamatute trükiks ja avaldamiseks vaja mineva raha.