Tere! Minu nimi on Elis. Ma olen 35-aastane kahe poja ema. Umbes aasta tagasi leidsin ennast istumas psühhiaatri erakorralise vastuvõtu ukse taga. Ma olin läbi. Tühjaks pigistatud. Ei olnud enam eluisu. Ei olnud enam ühtegi emotsiooni. Kui kunagi kaasnes depressiooniga kurbus, siis nüüd ei tundnud enam seda ka. Olin läbipõlenud. Läbipõlenud kõigest: elu keerdkäikudest, tööst, suhetest. Vajasin abi, et kasvõi magada, sest mu aju ei suutnud ennast enam öösiti üldse välja lülitada. Arvasin, et asi on taaskord depressioonis ja stressis aga üks asi viis teiseni ning sain oma ATH diagnoosi. Siit edasi kulges asi klassikaliselt- lein eelneva elatud elu pärast, pusle tükid langesid oma kohtadele ja pikk raviskeemi paika seadmine. Selles osas on minul lõpuks asi enam-vähem kontrolli all. Et jutt liiga pikaks ei kisuks siis ma ei hakka siin praegu pikalt lahkama, et mis see ATH konkreetselt on.

 

MIKS MA SEDA TEEN?

Mul on sees meeletu missioonitunne tõsta teadlikkust nii ATH teemal kui ka üleüldise vaimse tervisega seonduvast ning soov muuta midagigi siin ühiskonnas, et vaimse tervise teemad ei oleks tabud. Minu eesmärk ei ole muuta kellegi arvamust ATH-st kui diagnoosist vaid jõuda nende inimesteni, kes ei pruugi teada, mis nende murede põhjus on. Minu aktiivsus- ja tähelepanuhäire on põhjustanud mulle depressiooni, ärevushäire ja selle tõttu põlesin ka läbi ning väga raskelt.

Kogu selle aja jooksul, mil olen tegelenud oma vaimse tervisega, olen muutunud aina julgemaks ja avatumaks neil teemadel rääkida. Mul väga kahju, et on veel nii palju inimesi, kes ei julge. Kes kardavad enda võitlustest rääkida. Eestlane on mingil põhjusel kannataja rahvas. Igaüks pusib vaikselt omaette ja ei julge rääkida oma ärevusest, kurvameelsusest ega eripärast kartes teiste hukkamõistu. „Aga kõigil on ju raske“ , on sagedane vastus. Ja tihti oleme me iseenda kõige suuremad vaenlased omaenda peas. Ei kiida ennast, unustame ära kui tublid me oleme ja unustame iseenda eest hoolt kanda. Ja selleks tegin endale sellise pusa, mis tuletab mulle meelde et ma olen tark ja andekas.
 

 

Et ma ei ole rumal ega laisk. Ja samas ta annab teistele  märku, et ma olen neuroerinev ehk siis aktiivsus- ja tähelepanuhäirega.  Neuroerinev on inimene, kelle aju töötab veidi teistmoodi kui nö tavainimesel- olgu selleks autism, bipolaarne häire või nagu mina, kellel on ATH. Kui inimesed muidu ei oska teemaks võtta vaimset tervist, siis minu seljas olev pusa loodetavasti annab neile julguse minuga sel teemal rääkida, kasvõi uudishimust, et küsida, mida tähendab see „neuroerinev“ mu rinnal trükituna või hoopiski enda kahtlustest ja muredest. Ma unistan, et logo, mille ma selle tarbeks lõin, on ükspäev osa kogukonnast, kes mõistab ja kuulab ning toetab inimest, kes vajab seda. 
 

 

Mina tundsin sageli et olen üksi ja mind ei mõisteta. Depressiooni ja ärevust esineb kohutavalt palju ja viimasel ajal aina rohkem laste ja noorte seas. Spetsialistide järjekorrad on varsti juba kilomeetrite pikkused. Ma tahan julgustada inimesi rohkem omavahel rääkima teemadel, mis on nii vajalik ja võib kasvõi natukene aidata ka juba enne psühhiaatri juurde jõudmist. Olin ise nii pikka aega väsinud ja muudkui pingutasin edasi aga juhtus ikkagi paratamatus ja keha ütles lihtsalt üles ja põlesin läbi. Meeldetuletuseks endale, et sellist asja ei korduks enam, lasin varrukale trükkida: „kuula oma keha ja puhka!“ .
 

 

Asja ei teinud ka kergemaks asjaolu, et olen terve elu olnud nö „people pleaser“ ehk meeldidapüüdja. Võtsin enda peale kohustusi ja kokkuleppeid millele ei julgenud ei öelda. Ka selle meeldetuletuse olen lasknud endale varrukale trükkida – julge öelda ei!
 

 

Ja mõtteid ning ideid neil teemadel on mul palju, mida võiks nendel pusadel kasutada. Mul on nad juba kirja pandud  sest noh peab…mäluga on mul nimelt kehvad lood. See tuleneb kindlasti ATH-st. Kui pidin ainult enda eest vastutama siis sain enam-vähem hakkama aga kui sain lapsed…ütleme nii, et selle jaoks lasin varrukale endale meeldetuletuse trükkida. Et maha ei jääks ei võtmed, rahakott ega telefon kui ma kodust lahkun.
 

 

Praegused testpusad on tehtud trükkimise meetodil aga tahan anda neile eluaegse vastupidavuse ning lasta teha kõik toetavad fraasid tikkimise meetodil.

Arvan, et esimesena läheb tootmisesse „üleväsinud“ pusa. Ja siis „neuroerinev“. Ja sealt edasi ehk saab mitu kujundust lasta korraga toota. Loodan. Unistan.

Olen suhelnud Eestis tegutsevate ettevõtetega ning paraku siin sellisel moel tikkida ei ole võimalik. Selleks peab olema pusa veel mitte kokku õmmeldud. Seega võtsin ühendust ühe Portugali tootjaga ja ühe Hollandi tootjaga. Praeguseks on mul mõlemalt tootjalt ka näidised tellitud. 

Samuti suhtlesin ka juba Patendiametiga, et oma kujundusi ja mõtteid kaitsta. Kuigi usun ka sellesse, et keegi ei oska ega saa asja teha nii nagu mina seda näen või omast kogemusest teha oskan. Usaldan praeguseks elu ja selle protsessi.

Ühes Facebooki kinnises toetusgrupis uurisin ka natukene teiste käest, et mida nad minu ideest arvavad ja kas nemad sellist asja kannaksid. Minule üllatuseks oli vastukaja väga positiivne ja sealt grupist olid juba paljud valmis mind toetama sellel teekonnal.

Hetkel Eestis puuduvad sellised tooted mis toetavad meie vaimset tervist. Ja ma siiralt usun, et seda on vaja. Vaja selleks et tõsta teadlikkust ja et inimesed julgeksid end rohkem avada ning nendel teemadel rääkida omavahel kas perega või sõprade keskel.

Ehk siis ei kannata enam inimesed vaikides üksi oma seinte vahel. Ma unistan et sellest logost, sellest brändist kasvab kogukond ning et iga inimene, kes seda pusa kannab, teaks- TA EI OLE ÜKSI! ME EI OLE ÜKSI!

 

MILLEKS TOETUS KULUB?

Selliste pusade tootmiseks vajan natukene hoogu ja teie toetust, et mu väike unistus ja projekt saaks hoo sisse. Tootjal on siiski enda poolt paika pandud miinimumkogused mida toota saab, milleks on 1 kujundus/värv 150tk, alla selle ei saa.

Kogutava summaga 5000 eurot saaksin anda rohelise tule 1 kujundusega pusa tootmiseks ning ka ettevõtte registreerimiseks.

Kui saame teie abiga kokku koguda 10 000 eurot, siis saan tellida ja toota ka 2. kujundusega pusad.

Tootmiseks kuluv aeg on 8-10 nädalat ehk siis eduka projekti korral loodan esimesed pusad kätte saada sügisel 2024. Kõik oleneb siiski kas minu idee ja unistus siit toetust leiab!

Tulevikus saab seda pusa soetada umbes 65 euro eest.

Saad mu teekonda ja tegemisi jälgida Facebookis ja Instagramis.

Aitäh Sulle, kes Sa toetad!