Mis oleks, kui maakeelsed rahvad asustaksid kauget tähesüsteemi ja vabatahtlikele maakaitsjatele korraldataks õppusi kohalike kuude peal? Tagalatehnik Tikuta ei juurdle, miks on tema rahulikus ja küllases olevikus maakaitset või õppuseid tarvis. Tema jaoks on vabatahtlike malev lihtsalt üks loomulik elulõim ja malevapärimus kannab killukesi iidse maarahva elust. Aga samamoodi kui esivanemaid-vabatahtlikke, kummitab ka teda õppusele minnes küsimus - aga kui kõik oleks päriselt?
 

 

Siin hoovõtja Laura. Tagavara-malev on minu esimene täispikk romaan. See on lugu vabatahtlikust maakaitsest maailmas, kus rahvad ei pea sõdu, kus asustatud planeete on palju ja vana Maa vaenamisi ei mäletata.

Romaan liigitub kahtluse ja häbita žanriulme valda: siin on kulbiga kosmost, kamaluga kavalaid leiutisi ja tarku materjale, peoga biosfääride loomist, näpuotsaga ninatarka taksonoomiat. Sama kahtlematult esindab lugu laisavõitu vabatahtliku vaatepunkti, kel maa ja rahva kaitsmise vajadus siiski teadvustatud tuksena veres (Ilma naljata - mitmed jupid mustandit said kirja pandud õppuste ajal, väliköögi paistel!). Võitlusmadinat loos ei leidu, küll aga rännakut lumetormis, igavest võitlust tõrgetega, leidlikke viise varustust tuksi keerata...

Muide, Tagavara-maleva protoversioon ilmus järjejutuna ulmeajakirjas Reaktor ja seda saab praegugi võrgust vabalt lugeda. Tasub siiski meeles hoida, et toona läks võrku üles kõigest toortekst ja pealegi jäi lugu siis pooleli...
 

 

Praegu on käsikiri nii valmis, kui ma omaenda jõududega suudan teha (ja paarikümne proovilugeja abijõududega - aitäh teile!), lisaks niipalju paigatud-triigitud, et ei ole häbi seda keeletoimetajale näidata.

Kirjastus Lummur on valmis avaldamismootori käivitama, kui aga kütet jätkub. 

Sellepärast kutsun projektis kaasa lööma!
 

Rahakogumise verstapostid

Kui meil õnnestub koguda 1000 eurot, on trükikulu kaetud ja kirjastamisprotsess võib alata!

Iga järgnev kogumiseesmärk rahastab järjest enamaid kirjastamise töölõike: 1500 eurot toetab lisaks trükile ka visuaalseid ettevalmistusi; 2000 eurot katab trüki ja kujunduse ning osa toimetamiskulu; 2500 eurot katab kogu tiraaži väljaandmise. Kui saame kokku 3000 eurot, on kaetud nii väljaandmiskulud kui raamatute logistika ja esitluste korraldamine.
 

Kingitused, ajakava

Hooandjate peamiseks kingituseks on muidugi raamat ise.

Iga toetaja, olgu ta suur või väike, saab endale Tagavara-maleva e-raamatu, toekamad toetajad ka trükiraamatu. Lisakingitusi pakub kirjastus Lummur oma raamatuvaramust, samuti sirguvad loomevõpsiku käsitöölaual teemakohased meened.
 

 

Näiteks siin vasakpoolsel pildil on käisemärgi rohmakas kiir-prototüüp (see illustreerib vaid ideed ega peegelda päris käisemärkide kvaliteeti). Parempoolsel pildil on romaanis mainitud mäluhelmed (tõsi, tulevikutehnoloogiat, mis laseks salvestusmassist käepäraseid kuulikesi veeretada minul veel ei ole ja seepärast teen mina oma helmed savist).

Ja veel - kõik nimelised toetajad loen raamatus Hooandja tugiväena üles!

Raamatu valmimise tähtajaks on juuni 2025.

Siis, kui raamat on trükist ilmunud, toimuvad raamatuesitlused nii Tartu kui Tallinna ulmereedete raames. Seal saavad toetajad oma kingitused kätte. Nende toetajatega, kes ulmeõhtutele tulla ei saa, lepin kingituste kättetoimetamise eraldi kokku.
 

Autorist

Veidi üle kümne aasta olen ma kirjutanud ulmet ja veidi üle kahekümne aasta kuulunud Naiskodukaitsesse. Ma elan Ahja jõe ääres võsa vahel, kus jupihaaval ehitan üles oma loomekodu. Ma aitan korraldada Tartu ulmekirjutamise töötuba ja vean blogi nimega Rujanaut. Mõned minu tekstid on ilmunud trükis, kõige rohkem aga olen kirjutanud ulmeajakirjale Reaktor. Hiljuti jutustasin Reaktoris oma tegemistest ja kirjatööst väheke pikemalt.