Seiklusraja rajamise idee ja võimalus Märjamaa lasteaia Pillerpall õuealale.
Märjamaa lasteaed Pillerpall on 6-rühmaline. Lastele annavad hea võimaluse aktiivseks liikumiseks, mänguks ja õues õppimiseks looduslikult kaunis ja reljeefne õueala, mida ilmestavad kaks iidset tamme, lepad ja kased mänguväljakul ning piirdeaia läheduses suured kuused reas. Lepad ja kased moodustavad suurel haljasalal komplekse ringi ning nende ümber ja vahel on lastel hea liikuda ning mängida erinevaid liikumismänge.
Samuti saab erinevaid liikumisi läbi viia kuuskede rivi vahel ning orienteeruda kogu lasteaia õuealal.
Eelkoolieas pannakse alus lapse kehalise aktiivsuse kujunemisele, mis soodustab lapse igakülgset arengut ja terve eluviisi kujunemist.
Oluline on, et lapsel kujuneb harjumus olla kehaliselt aktiivne ja seda nautida, usk oma kehalistesse võimetesse. Lapsepõlves kujundatud kehaliselt aktiivne eluviis kestab kogu elu. Peamine innustaja suuremaks kehaliseks aktiivsuseks on valikute võimalus, mis arendab lapse erinevaid külgi ja tekitab huvi liikumise ning spordi vastu. Oma keha õpib laps tundma mängides, joostes, kõndides, hüpates, ronides, tasakaalu hoides, esemeid visates ja püüdes. Liigutusoskuste arendamiseks on vajalik luua huvipakkuv keskkond ja vastavad tingimused - kiiged, liurajad, ronimis-ja tasakaaluvahendid, seiklusrada.
Eelkooliiga on õige aeg, et edendada laste kehalist aktiivsust. Laps teeb kõike spontaanselt ja kuna ta ise ei oska mõelda oma kehale ja tervise parandamisele, on oluline, et seda teevad täiskasvanud, kes päev päeva kõrval lapsi jälgivad ja nendega koos tegutsevad.
Varases lapseeas on õiged liigutused kõigi tegevuslike oskuste aluseks, seda nii kõnes, üldkehalises ja käelises tegevuses kui ka suhtlemisoskuses. Laste motoorne areng ja liigutusoskused on otseselt seotud kehalise aktiivsusega. Motoorsed oskused on vastastikuses seoses füüsilise tervisega ning selle areng annab tõuke edaspidiseks kehaliseks tegevuseks, mis omakorda toob kaasa lühi- ja pikaajalise kasu tervisele. Arendades eelkooliealistel lastel motoorseid oskusi, suureneb nende kehalise aktiivsuse tase.
Varases lapseeas toimub kehaline aktiivsus mängu kaudu. Mängu tähtsus ja panus arengu seisukohalt on oluline nii tunnetuslikult, füüsiliselt, sotsiaalselt kui ka emotsionaalselt. Mäng loob lastele hea enesetunde ning annab neile vahetu ja pikaajalise liigutusliku eelise. Kõige paremini omandavad lapsed liigutusoskusi mängu kaudu. Õpetades uusi oskusi positiivsuse ja mängule iseloomuliku eduelamuse kaudu, tugevdame lapse teadlikkust tema enda erinevatest liikumisvõimalustest, kujundame õpihuvi ning tekitame soovi kogeda uusi väljakutseid. Selle realiseerimiseks on vajalikud erinevad tegutsemisvõimalused, mis annavad nii loomingulist kui ka füüsilist ruumi mängule ja liikumisele.
Mängides harjutatakse eneseväljendusoskust, kasutatakse liikumis- ja läbirääkimisoskust, vaimset ja emotsionaalset meisterlikkust, koostööd, probleemide lahendamist ja juhtimisoskusi. See on oluline, õpetamaks emotsionaalset väljendusoskust.
Varasematel aastatel korraldasime lasteaia siseruumides jõululaada ning õuealal sügis- ja kevadlaada, mille tulu kasutasime kokkulepituna erinevate vahendite ostmiseks. Juba mitu aastat on olnud selline aeg, kus heategevusürituste korraldamise võimalused puuduvad ja parim viis on panna idee üles Hooandjasse. Usume kogukonna toetusesse, kelle abiga saame alustada seiklusraja ehitusega juba sellel suvel, et mitmekesistada laste liikumisvõimalusi lasteaias viibitud päeva jooksul ning teha laste elu põnevaks ja atraktiivseks. Seiklusraja loomise mõttetalguid peavad video vahendusel lasteaia viimase rühma lapsed.
Nemad alustavad sügisel kooliteed ja on oodatud seiklusraja idee teostumisel seda endiste lasteaiakaaslastega läbima.
