Mis on esimene asi, millest mõtled, kui kuuled Hiiumaast? Paradiis? Meri? Kadakad? Praam? Kohvikutepäevad? Üks asi võiks veel olla. Põlise leppe kivid. Jah, sest see on Eesti suurim megaliitehitis. Ühed tuntumad megaliitehitised maailmas on näiteks Egiptuse püramiidid ja Inglismaa Stonehenge.
Tõepoolest, antud monument siin näeb välja nagu üks suur hunnik kivisid. Ent on siiski liiga võimas, et mitte panna igaüht küsima – kuidas need kivid siia said?
Põlise leppe kivid ehk Otimägi on üks populaarseimaid ja huvipakkuvamaid kultuuriobjekte Hiiumaal, kuid selle tagamaad siiani üsna uurimata ja hallid, seotud pigem rahvasuust pärit legendidega ja laias laastus spekulatiivsed.
Viis peamist seletust on:
- see on kuningas Ingvari haud
- tegemist on pronksiaegse kalmega
- omal ajal oli siin kärajaplats
- krahv Ungern Sternberg ehitas siia omale püramiidi
- need on meremeeste kokku toodud kivid, et tagada head õnne merel
Seni, kuni keegi pole tõestanud vastupidist, on need kõik õiged.
Tänavu aasta juunis pidasime kivide juures Ajaloo piknikku ja nii palju, kui meid seal oli, jõudsime kõik koos ühisele järeldusele – uurida, uurida ja veelkord uurida. Jutuks tuli ka georadar. Georadar on masin, millega saab näha maapinna sisse ilma selleks labidat maasse löömata. Sellega tehtud fotodelt näeksime, kas oleks põhjust korraldada põhjalikumaid väljakaevamisi ja kui, siis kus.
Idee hakkas idanema ning nüüdseks on asjad nii kaugel, et georadar on tellitud ja suurem osa rahastki koos – vaja oleks veel üht viimast tõuget!
Skaneerida on plaanis kogu kivisid ümbritsev krunt, ehk 7,5 hektari suurune maa-ala. Masin ei saa liikuda pika rohu sees ega lumes, seega tuleks see kindlasti ära teha enne lund. Pikast rohust rääkides tuleks platsi enne ka niita. Kui saame kokku 500 eurot, jätkub meil raha georadari uuringu jaoks, kui saame kokku 800 eurot, jätkub raha ka niitjale, kui 1000, siis ka projekti vedajatele tasumiseks.
Pühalepa küla on ajaloost tulvil. Võimatu on siin elada ja mitte sellest puudutatud saada. Loomulikult pole meie esimesed, kes selle koha ajaloo vastu huvi tunnevad. Meist palju tõsisemaid inimesi, ajaloolasi ja arheolooge on Põlise leppe kivisid uurimas käinud, kuid vahendite puudumisel on põhjalikumad uurimised siiski pooleli jäänud. Vahepeal on aeg edasi liikunud ja uurimismeetodid arenenud, seega see projekt on justkui võlg, mis tuleb lihtsalt ajale tasuda. Loodetavasti ei anna uudishimu teile rahu ja annate meile hoogu!
Meie oleme Piret ja Hector ja Tõnu. Piret on hiidlane, kes aknast välja merele vaadates unistas kaugetest maadest ning saatuse tahtel sattus Inglismaa asemel Kreekasse. Hector on hispaanlasest arhitekt, kes läks Ateenasse oma käega antiikarhitektuuri katsuma. Elumeri loksutas nad kokku ja tõi Hiiumaale. Tuli välja, et Hiiumaa kivid on sama huvitavad kui Kreeka omad ning hingerahu levib õhu kaudu hoopis siin, mitte kaugetel maadel.
Ja see on Tõnu. Noorem kui 90. Meie taganttorkija ja põhiline ajaloohuviline.
