Postitatud 10.03.16
Ja oogid meite ooandmise viimane päe käe! Suured tänud - pitkad paid kõikidele, kis oo raha annud ja nendele koa, kis oo sii paljast voatamas köin ja kaasa elan. Ega nüid muud kut katsume aga ruttus olla, et roamat rükki laska ja siis seda jägama akata. Jägamise kohjad mandril oo Muhu Pagari puodides.
Ja eks me katsume ikka vähe rohkem ruttus olla kut veski alumine kivi, sest sie seesab õigupuolest paegal, ülemine paljast õerub selle vastu, kut veski tiivad rinki köivad. Sie oo sõukest sammat sorti väljend kut juudi jõulupuu, ehk siis oksüümoron.
Postitatud 07.03.16
Ei neh, aeg akkab viimati otsa suama, nüid piab olema ruttus kut veski alumine kivi ja nie viimased seletused viel siia kirja panema, nägu lubatud olli!
Sehvti tiha ja poslori aada - külge lüüa ja mula ajada. Vanaste ollid nuored mihed, kis tahtsid tundmata tüdrikutega sehvti tiha, ennassimi ikka tudvustan, et "Ma ole Paenasse Panni Ingli poeg". Pärast põle kiskid ossan kojo aada, et kisse olli. Ahah, ja 'kojo aada', see on näo järgi ära tunda, kust külast ja kust perest inimene pärit on - sest näojooned ja maneerid ütlevad selle ikka enamasti ära, kes vilunud silmaga vaatab.
Andku taale ead ingamist - sama, mis 'olgu muld talle kerge', aga sellel on õigeusu mõlk juures, seal räägitakse 'issandas hingamisest'. Smuul oli küll luterlane, aga väljend on levinud ja nii peent vahet vist enamasti ei tehta, et luterlasele kuidagi teistmoodi öeldaks.
Põle istun, käed kupe pial - istuda, käed süles, ilma, et mingit tööd näpu vahel oleks, pole kombeks olnud.
Postitatud 24.02.16
Tulisema uhke väirk, et just vabariigi voastapääval meitel tuhat täis tulli!
Mõned seletused koa nännede jutu kolmandama osa kohta:
See poiss oo lahke kasuga. – Pikka kasvu, pole kasvuga kokku hoitud.
Nii pitk, et harjab moast katuse ää. – Pikka kasvu. Katuse harjamine on see horisontaalne kord kõrsi, mis rookatusel kõige ülemises servas on. Madalamal majal u 4 m kõrgusel, rehemajal sial kuskil kuie pial.
Nee ollid kiitused.
Mõlemad käed oo vassakud ja kõik sõrmed oo peidlad. – Saamatu, eriti käelist osavust nõudvate tööde osas. See oo laitus ja sellest suuremad laitust muhus voata et põlegid.
Postitatud 16.02.16
Kis täna Kadi raadiu muhukielsid uudissime kuulis, nie oo vist nüid koa oogu annud, sest nii kena ümargune ühessa sada oo selle kuie päevaga kokku tuln! Soame selle viisvoastaku loani enne tähtaega masu valmis!
Aga nüid mandrirahvale koa mõned sõnaseletused mõttevahetuse teese osa kohta:
M: Aga sie teene oo peenike kut silgu niisk. - Sale; sale ja libe, aga võib ka tähendada peenikest ja lõtva (muskel kut silgu niisk). Niisk, kis ep tia, on isase kala sigimiselund, vaste emase kala marjale.
L: Ma ütleks sore, et laha teine nägu kuin ahvenas. - Kuivatamine ei ole kahtlemata see kõige mõistlikum asi, mida ahvenaga ette võtta, kui on eesmärk teda pärast kulinaarselt nautida.
Mõlemad iseloomustused pärinevad Juta Peegli kogutud ütluste "Laituste" rubriigist.
Postitatud 12.02.16
Selgtuseks Hooandja video esimese otsa juurde väljavõte "Muhu murde lugude" väljendite ja ütlemiste kogust, alajaotusest "Kiitused" (kirja pannud Juta Peegel):
Tüdrikul nägu nagu lepapütt. – Kena ümmarguse ja punase näoga. Lepapuu on teatavasti punane; pütis hoiti enamasti piima.
Sellel oo kenad kadagavädaja seared. – Tugevad jalad, tubli tööinimene.
Juussed kut linapeod. – Paksud valged juuksed.
Postitatud 10.02.16
Ei neh, juba esimese õhtaga tulli masu neljandik oogu! Ju sie ikka näeb, misse viel nähe soab! Aga kohe soab kuulda koa - täna kellu poolest kaheteistmest pidi Kadi Raadiu meite murdelugudest riakima!
