Merivälja rannikuala ja Pirita ranna kaitseks
Pirita tunnuslauseks on "Mereõhk teeb vabaks"
Viimase aja üheks vastuolulisemaks mereala planeerimise ideeks on Merivälja muuliga külgnevale alale mastaapse ärihoone ehitamine ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Vanalinna vaadeldavuse kaitsevööndisse kinnise akvatooriumiga sadama rajamine. Üksnes ca 17% (ca 10 000m2) kogu planeeritavast mahust (58 697m2) kuulub täna arendajale, ülejäänud osas kuulub ala Tallinnale ja on avalik mereala. Seega toimub ligikaudu 80% ulatuses planeerimine eraomanikule mittekuuluval alal, samas on planeerimise eesmärk ja tagajärg eraomaniku kinnistu väärtuse tõstmine.
(detailplaneeringu kõik materjalid, sh põhijoonis, on leitavad Tallinna planeeringute registrist https://tpr.tallinn.ee, kood DPO39840)
Merivälja Aedllinna Selts (www.merivaljaselts.ee) koos kõrvalasumi Mähe Seltsiga (http://www.maheselts.ee) on sellele plaanile pikalt vastu seisnud. Ehmatavalt on selgunud, et Tallinna paljude lemmik esirand – Pirita rand - võib sattuda ohtu või koguni hävida. Kuigi ka Pirita Linnaosa esindajad on leidnud, et kõnealused plaanid ei ole Meriväljale ega Piritale sobivad lahendused, ei ole planeeringu elluviimise oht kuhugi kadunud ning seda menetletakse ametkondades jätkuvalt juba alates 2015 aastast.
Tegu on tuntud Merivälja ja Tallinna kohamärgiga.
Merivälja, aga ka Pirita linnaosa omapära tuleneb eelkõige paiknemisest Tallinna lahe kaldal. Planeeritav mereala külgneb Merivälja miljööväärtusliku elamualaga. Juba Merivälja ajaloolise plaani kohaselt rajati Merivälja asum ning selle tänavad suundade ja vaadetega merele ning Oleviste kirikule. Asumi nimigi – Merivälja - on merest kantud.
Foto autor Inga Alaveer
Merivälja rannikuala ainulaadne mitmete komponentide üheaegse avaldumise tõttu – looduslik rannikuala otse linnas, suhteliselt kõrge ja järsk rannaastang, nõlv langeb lõuna poole, kivikülviga meri otse astangu all, kaitstava loodusobjektina rändrahn, astangult ja kaldalt hästi vaadeldavad vaated Pirita rannamännikule koos supelrannaga, merelindude rohkus, lahesopi avatus tugevatele tuultele ja looduse vaatemängulisusele (lainete murdumine, päikeseloojangud), avar vaade üle lahe Tallinna siluetile ja Vanalinnale, mis on kontrastis otse jalge ees avaneva võimsa looduspildiga. Madala, kivise rannikumere puhul on muuhulgas tegu loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübiga "Karid". Rannikualalt avanevate vaadete tõttu on Merivälja rannikuala aastaringselt armastatud puhkekoht nii kohalikele, tallinlastele kui ka turistidele.
Mis on ohuks?
Paraku saab planeeringu elluviimisel Merivälja kultuuriline miljöö sobimatute suurehitistega oluliselt mõjutatud. Realiseerumas on plaan, mis ei arvesta seadustest tulenevate piirangute ega kaitsevöönditega, ei arvesta piirkonna laiemat ruumilist nägemust, kogukonna heaolu ega keskkonna säästmist. Planeeringu elluviimisega kaasneks mere süvendamine ja täitmine, rannajoone ja loodusliku rannaastangu muutmine, rajatakse tehiskallas, kavandatakse hoonestust, parklaid ja rajatisi selliselt, et mõjutatakse miljööalalt ja kaldalt avanevaid kaitsevööndisse hõlmatud unikaalseid vaateid. Mõjutatakse ka merelt avanevaid vaateid Merivälja iseloomulikule terrassiliselt tõusvale hoonestusele. Kahetsusväärselt on tegu arendusega Merivälja kõige väärtuslikumate ja asendamatute ressursside arvelt. Selliselt oleme pärandamas oma lastele jätkusuutmatut keskkonda...
Foto autor Peep Sooman
Kärt Summatavet:
... "Kuskil maailmas ei ole 21. sajandil inimesed nii piiratud tunnetusega, et ei mõista, kui suure väärtusega on praegune vaade Tallinnale ja merele... See on nagu muusika mõistmine - kui sa ei oska sümfooniat 'lugeda' ja nautida, siis mõtledki ainult sellele, palju pilet maksis... Antud planeeringuga rikutakse jäädavalt kohamälu ja imelist ruumitunnetust, mida merekallas ja kohalik atmosfäär kasvõi minu välismaistes külalistes tekitab. Nad rõhutavad, et eestlased on seni eriliselt suutnud säilitada midagi, mis nende maades on raha survel ära hävitatud. Paljud mu sõbrad ütlevad, et oleme Tallinna nii unikaalse kohana suutnud hoida ja arendada, mida muu maailm, eriti 60ndatel kultuurimaastikke jäädavalt hävitanud keskeuroopa heaoluriigid oma elumaastikega ei suutnud. Nad ütlevad, et neid tõmbab Tallinnasse just see, et lühinägelikkusega ei ole rikutud ära midagi, mis on väärtus juba lähitulevikus. ... Kui Merivälja kultuurimaastik on hädaohus, on meil õigus ja kohustus oma kodukandi eest muretseda ja elukvaliteedi põhialuseid kaitsta."
Kärt Summatavet on Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias metallikunsti eriala ja kaitsnud kunstidoktori väitekirja Kristjan Jaagu stipendiaadina Helsingis Aalto Ülikooli disainiosakonnas. Ta on Aalto Ülikooli doktor, loovuse ja loomemajanduse valdkonna ekspert, õppejõud, teadur, leiutaja ning ettevõtja. Merivälja elanik.
Pirita supelrand ei pruugigi olla midagi igavest.
Pirita rannaala ja Merivälja rannikuala tänased silmale nähtav seisundimuutused on pannud meid mõistma, kuhu me oma muretu tegevusega oleme jõudnud. Pirita supelrand ei pruugigi olla midagi igavest. Sinilipp on hinnatud turundusargumendiks, kui ranna ja suplusvee puhtus on probleemiks muutumas. Seni on Pirita rand linnapoolsemas osas Sinilipu märki kandnud, kuid Sinilipu märki ei ole olnud võimalik anda Pirita ranna põhjapoolsemale osale. Tallinna Keskkonnaamet on kinnitanud, et Meriväljale sadama rajamisel tuleb tulevikus maksta lõivu Pirita supleranna arvelt.
Foto autor Tiit Haljand
Usume, et iga inimene saab teha midagi, et selle protsessi edasist halvenemist ära hoida.
Alustada võib näiteks sellest, et püüame pisutki süveneda keskkonnaküsimustesse, mis mõjutavad Pirita ranna säilimist. Vaja on mõista protsesse. Näiteks kuidas ühe keskkonnatingimuse taseme muutus muudab ka teiste tingimuste taset ning need muutuvad tingimused koosmõjus tekitavad mingi tagajärje. Näiteks tehisehitiste merre rajamine, mis muudab vee loomulikku ringlust, suurendab vetikaõitsenguid ja eutrofeerumist, muudab liivade liikumise ja rannikuerosiooni protsesse. Kuivõrd ka kliima muutub, tähendab see ka muutuseid atmosfääris - soojeneb õhk, sagenevad tormid ja muutuvad tuulesuunad. Seesugused mõjurid tekitavad aga uue tasakaaluseisundi mere ja maismaa vahel – muutuvad talvised jääolud, kuskil suurenevad rannapurustused, kuskil kiireneb setete ränne ja kuskil nihkub rannajoon kiirema tempoga mere suunas. Vaatamata eeltoodule on lahesoppi täiendavate tehisehitiste rajamine olulisem inimtekkeline negatiivne mõju, mida saaksime vältida. Isegi kui väita, et ühe järjekordse tehisehitise lisapanus seniste kõrval ei pruugi olla suur, siis olukorras, kus asjad on niigi kehvad, on vastutustundetu mistahes täiendavate tehisehitiste merre rajamine, aidates sellega kaasa veelgi kehvema olukorra tekkele. Ka valdkonna autoriteetsemad asjatundjad kinnitavad, et vesiehituslikud rajatised/tööd kahjustavad Pirita ranna seisundit, st. kiirendavad liivaranna hävingut.
Millised on meie unistused – mida soovime ära teha, muuta, saavutada?
Merivälja Aedlinna Selts ja Mähe Selts peavad Pirita ranna ja Merivälja rannikuala keskkonnaseisundi küsimusi ääretult olulisteks. Rahulolu pakkuv elukeskkond on tähtsaim tegur paikse kogukonna ja traditsioonide tekkimisel ja säilitamisel. Süsteem, kus looduse kasutamisest huvitatud osapool tellib keskkonnamõjude hinnangu, on kahetsusväärne. Kuid meie põhiküsimuseks ei ole Tallinna lahe idapoolsema meresopi merekeskkonna ja ranniku seisundi rikkumise süüdlase otsimine. Meie tähelepanu on täna sellel, et leida sellele alale sobilikud alternatiivid ning vähendada või vähemalt aeglustada Merivälja rannikuala ja Pirita ranna negatiivseid muutuseid inimtekkelise läbimõtlematu mõjutamise tulemusena.
Foto autor Hille Marandi
Ohtlik on senine Meriväljale iseloomulik loodusliku elukeskkonnaga seotud imago kadumine ning massiivsete ehitiste rajamine väärtuslike linnakujunduslike tegurite arvelt. Meie hinnangul omab see ala Tallinna mõistes esteetilist väärtust linnaruumi ilmestamisel. Meri on Vanalinna kõrval Tallinna tähtsamaid linnakujunduslikke tegureid, mistõttu peaks Merivälja rannikuala planeeringulahendus tagama nende asendamatute väärtuste kasutamist selliselt, et see toetaks nii Tallinna konkurentsivõimet kui elanike heaolu. Kohaliku kogukonna jaoks väärtusliku puhkeala kaitseks võib kohalik omavalitsus kaaluda muuhulgas puhkeotstarbelise kohaliku kaitseala moodustamist. Uuringud on välja toonud, et mere vaatlemise juures on suurimat heaolutunnet tekitavaks komponendiks inimtekkeliste mõjude puudumine.
Üleskutse toetajatele
Pirita ranna ja Merivälja rannikuala saatus sõltub meie tänastest tegemistest ja otsustest, tule ja räägi kaasa või toeta meie tegemisi rahaliselt! Rahalise toetuse abiga saaksime tellida puhkeala looduskaitselise auditi, tagada menetluses professionaalse osalemise kaudu (õigusabiteenus) UNESCO konventsiooniga võetud kohustuste täitmise, takistades Tallinna lahe kaitsevööndisse Vanalinna vaateid kahjustavate rajatiste rajamist, korraldada teadlikkust suurendavad kampaaniad, tellida vajalikke uuringuid/eksperthinnanguid ning tasuda omaosaluse keskkonda säästvate projektide jaoks lisarahastuse saamisel. Meie peaeesmärgiks on, et selle kauni loodusliku linnalähedase puhkeala edasisi võimalikke arenguid mõistaksid erinevad huvigrupid sarnasemalt - keskkonda ja miljööd säästvamal viisil, elukeskkonda parendades, vajadusel saavutades käimasoleva detailplaneerimise menetluse lõpetamise.
Kohalikud on seda loodusobjektina kaitstavat rändrahnu nimetanud ka Hülgekiviks
Foto autor O. U.
Täpsemalt planeerimismenetluse senisest käigust loe Merivälja Aedlinna Seltsi kodulehelt www.merivaljaselts.ee alajaotusest "MUUL". Sealt leiad ka seltside esitatud taotlused ning seisukohad, eksperthinnangud oma valdkonna parimatelt asjatundjatelt ning meedikajastused.
Eesmärgiks seatav summa on 3000 eurot.
Muude ressursside vajadus – vajame lisaks ka teadmispõhist abi looduskaitselise auditi läbiviimiseks taotluse esitamisel. Kaitstavaks väärtuseks on meie hinnangul kivikülv koos rändrahnuga ja rannamännik, kuid meie sooviks on ka kõigi teiste sellel alal olemasolevate loodus- ja puhkeväärtuste käsitlus. Ootame ka soovitusi ja soovivaldusi asjatundjate kaasamiseks.
Kirjuta meie e-postile merivaljaselts@gmail.com.
Kingitused
Kingitusteks annetajatele saab projekti õnnestumisel olema parem linnaruum ning võimalus ka meie lastel jätkuvalt nautida lummavaid merevaateid, kaunist linna siluetti ning Pirita supelranda. Annetajad märgime ära ka Merivälja Aedlinna seltsi kodulehel, va. kui annetaja on edastanud meile teate, et ta seda ei soovi. Lisaks loosime annetajate vahel 2 piletit Tõnis Mägi aastalõpukontserdile "Pühendus", mis toimub 17. detsembril kell 19:00 Tallinna Alexela Kontserdimajas. Tõnis Mägi looming on põimunud ka tema lapsepõlve kodukohaga – Meriväljaga – ning mitmed laulud on saanud inspiratsiooni Merivälja muulilt. Laulude vahele räägib Tõnis lugude sünnist ja kõigest sellest, mida elus ja muusikas oluliseks peab.
