Tere head hooandjad! Olen Gunnar Vemmal Saar ja sündinud sajandeid pärast seda, kui meie omad Ümera all võõrastel selja prügiseks tegid. Täpsemalt mahub neid aastaid sellesse vahemikku 771 ühikut. Paraku nendest päevadest mul teile midagi erilist jutustada ei ole või kui, siis ehk ometigi...
Huvi eesti keele, kirjanduse ja luule vastu moodustus minu sisse juba põhikoolis ning oma osa kindlasti on siinkohal kallil õpetajannal, kes läbi kogu kooliaja mind juhendas ja suunas. Paraku juhtus aga sedasi, et polnud määratud minu näol saama teoks Juhan Liivi teine tulemine ega ei kisendanud minust välja isegi mitte Kristjan Jaak Petersoni oodid, kuigi olen aeg-ajalt iseennastki tabanud pikkadelt jalutuskäikudelt looduses. Üha enam hakkas minu riimidesse sisse viskama absurdi ja kalambuuri ning tekkis seesugune pidetu tunne, kuna mul puudus konkreetne iidol. Mõneks ajaks ma ometigi ühe sellise leidsin Sõjaprintsess Xena näol, kuid see suhe oli pelgalt platooniline ja ei kestnud kaua. Ometigi... Riimid minu peas ei andnud järele ja sestap on tänasega olukord täpselt seesugune, et valmimisel on luulekogu Merisiil ja karuäke.
Merisiil ja karuäke saab koosnema kolmest peatükist ja selles saab olema ligikaudu 150 lehekülge. Kas Eesti selleks ka reaalselt valmis on? Siinkohal lubatagu mul vastata Arnold Rüütli sõnadega: oleme jõudnud ajastusse, mil inimesed lendavad suurtel kiirustel ja hulgakaupa. Ehk siis eelkõige on tegu iseendale, abikaasale ning sõpradele antud lubadusega ja kuna sõna on antud, siis võtan vabaduse seda ka pidada.
Kogutava summaga plaanin tasuda luulekogu kujunduse ning trüki eest. Piisava huvi korral võime korraldada ka esitluse. Merisiil ja karuäke valmib kõigi teie lahke abiga lehekuul 2020.
Hooandjate kingitused plaanin Tallinnas ise laiali toimetada ning Eesti piires võtan appi kõikvõimalikud kullerid ja virgatsid.
