Lühifilmi "Ohver" teeb profesionaalne meeskond ilma fondide toetuseta. Filmi pikkus on 15 minutit.
 

Filmist:

Koduperenaine Inga elab vägivaldse abikaasa reeglite järgi, et mitte pojast ilma jääda. 

Väärkohtlemine on vägivald laiemas mõttes; väärkohtleja on vägivallatseja sõltumata sellest, kas see vägivald on füüsilist, psühholoogilist või finantsilist laadi.

Väärkohtlemine kestab sageli aastaid ning ohver on kogu selle aja sunnitud elama vägivallatseja kehtestatud reeglite järgi. Väärkohtlemine on ohtlik mitte ainult selle poolest, et põhjustab füüsilisi kannatusi. Mis tahes vormis rõhumine mõjutab psüühikat ja kaugeltki mitte kõik ei suuda suhtest kaotusteta välja astuda. Emotsionaalne vägivald on seda ohtlikum, et seda on raske tõestada, sest see ei jäta ju kehale nähtavaid jälgi

Tänapäeva mees on õppinud naist "mitte peksma", selle asemel ta hoopis piitsutab valusate sõnadega ja keelab naisele olla tema ise, luua midagi, teostada ennast. Iga naine, kellega ma olen sellel teemal vestelnud, on mingil oma elu hetkel kogenud ühel või teisel kujul väärkohtlemist.

Minu motivatsiooniks on rääkida sellest, mis jääb igapäevaelus silmale varjatuks. Kust läheb piir? Liigne hoolitsemine ja kontroll ei tähenda mitte partnerist hoolimist, vaid isiklikku ruumi tungimist ja vägivalda. Rahaline toetus, "elu nagu vanajumala selja taga", lubab kontrollida ja manipuleerida. "Sul pole seda vaja" näitab teise inimese huvidest üle sõitmist. Sinu eest otsustamine tekitab väärtusetuse tunnet. 

"Ohver" on film sellest, et selles loos on kõik ohvrid. Inga on stereotüüpse abiellumisihaluse ja väärkohtlejast abikaasa ohver; Anton on oma ema suure armastuse ja perekonnast idee ohver, poeg Robin on kõige suurem ohver. Võimatu on ette öelda, missugust mõju avaldab see lugu tema elule.

Vägivallast on tehtud palju filme. Film "Ohver" võib anda lähisuhtevägivalla ohvritele võimaluse ennast kõrvalt näha ja leida endas jõudu traumeerivast suhtest välja astuda.

Peaosades: Vene Teatri näitleja ja lavastaja Artjom Garejev ning näitleja ja lavastaja Anastasiia Põlaeva.

Meeskond: režissöör Natalja Matšenene, operaator Aleksei Kulikov, monteerija Jaroslav Ziko – see on sama meeskond, mis töötas ka filmi "Armastasin" kallal.

Meil on juba filmitud esimene stseen, mille lõigukesi kasutati ka selle Hooandja projekti tutvustavas videos, ning me vajame võtete lõpetamiseks veel kaht võttepäeva maikuus, niipea kui lõppeb riigis välja kuulutatud eriolukord.

Praegu me teeme süžeeskeemi, otsime ideaalset tehnilist ja kunstilist lahendust filmi teise osa jaoks (osa filmist nõuab keerulist valguslahendust).

Juunis-juulis hakkab toimuma järeltöötlus: montaaž, helimontaaž, värvikorrektsioon.
 

Kui palju ja millisteks eesmärkideks vajame raha?

Filmi kogueelarve on 10 000 eurot, millest osa on juba olemas: panustame oma raha ja otsime sponsoreid. Tahame koguda osa summast läbi Hooandja.

• Kui kogume 700 eurot, siis võtame rendile valgus- ja heliseadmeid, transporti, muid tehnilisi vidinaid, mida siin oleks keeruline loetleda.
• Kui kogume 1500 eurot, kiirendab see tublisti järeltöötlusprotsessi.
• Kui meil õnnestuks koguda 2000 eurot, saab võttegrupp väikese, kuid vägagi rõõmustava tasu.

Loodame, et filmi "Ohver" idee meeldib sponsoritele ja hooandjatele ja leiab toetust! Projekti edenemist saab jälgida SIIN.

Meie teised projektid, mis on varem leidnud hooandjate tuge:
animafilm "The Choice" 
lühimängufilm "Loved"