Toeta "Lillade õuduste öö" värvikat lugu ning aita talletada Eesti LGBTQ+ ajalugu!
"Lillade õuduste öö" on plahvatuslik lühifilm 1930. aastate kväärist ööelust, kuhu satuvad tänapäeva Eesti kvääri ööelu tegelased.
Filmi lühitutvustus
Filmi peategelane Ann avastab eestiaegse artikli, mis viib ta mälestuste rajale 1930. aastate Eesti kvääri ööellu. Hoogsa tantsupeo saatel tutvub ta kuulsate ööelu tegelastega, kes viivad ta endaga kaasa. Ann tunnistab oma silmaga kvääri pulma, mida tulevad segama üleajastulised kaabudega võrdkujud.
See on energiast pakatav lugu, mis on põimunud muusika, tantsu ja huumoriga ning mis avab ukse julgete, ilusate ja heade inimeste ja mõtete maailma, kuhu on oodatud igaüks!
Ajaloost inspireeritud
Film on inspireeritud 1933. aastal Rahvalehes ilmunud järjejutust "Lilla õudus", mis jutustas lantimisest, sümbolitest ja tuntumatest Tallinna geidest.
Filmi üheks peategelaseks on maailmakuulus seksuoloog Magnus Hirschfeld, kes juba 19. sajandi lõpus nõudis homoseksuaalsuse dekriminaliseerimist ja võrdseid õiguseid ning pidas 1929. aastal mõjukaid loenguid Tallinnas ja Tartus.
Filmile eelnenud uurimistöö käigus selgus ka vähetuntud tõik, et sõdadevahelise Eesti ajakirjanduses räägiti üsna palju homoseksuaalsusest, homoseksuaalseid suhteid otsivate meeste ja naiste lantimiskohtadest ning Tallinna ja Tartu klubidest ja kväärist subkultuurist.
Kuigi me ei tea täpselt kui palju saja aasta taguses ajakirjanduses ilmunud lugudest on tõde ja kui palju on seal väljamõeldist, annavad need tunnistust, et homoseksuaalsed inimesed elasid, otsisid armastust, pidasid pulmi ja muid pidusid, nagu praegugi.
Meie eesmärk
"Lillade õuduste öö" saab olema eksponaat 2024. aasta Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ööelu näitusel ja teost näidatakse aasta kestval püsinäitusel, mille oodatav vaatajaskond on ligi üle saja tuhande inimese.
Filmi eesmärk on dokumenteerida ja kaasata tänapäevase Eesti kvääri subkultuuri ööelu tuntumaid drag-esinejaid ja muusikuid ning seejuures üheskoos rännata ajas tagasi, et kujutada ette, missugune oli kväär subkultuur saja aasta eest.
ERMi jaoks on meie film erakordne sündmus, sest muuseum toetab esimest korda oma pika ajaloo jooksul teose valmimist, mis mõtestab Eesti seksuaal- ja soovähemuste kultuuri osana Eesti rahva loost.
Visuaalne stiil
"Lillade õuduste öö" on olemuselt tantsu- ja laulufilm vähese dialoogiga, mis peegeldab tänapäevast drag-skeenet sajanditaguses võtmes. Kaamera pildikeel on inspireeritud nüüdisaegsete USA kvääri muusikalide ja muusikavideote visuaalsest esteetikast, mis on oma olemuselt hoogne ja kirev. Tantsukoreograafia võtmesõnadeks on vogue ja ballroom runway, mis on ülemaailmse öise drag skeene lahutamatuteks osadeks.
Kuidas saaksid meid aidata
Kuigi filmiproduktsioon on kulukas protsess, oleme kogukonnana kokku hoides töötanud väga piiratud eelarvega. Seetõttu vajame toetajate abi, et finantseerida projekti tootmiskulusid. Suurimateks väljaminekuteks on kaamera- ja valgustehnika rent, võttepaikade tasu, grimeerimiskulud, kostüümirent, rekvisiidid ning transpordikulud.
Meie tiim
Filmi on kaasatud võimalikult palju kvääre artiste ning kogukonna liikmeid. Näiteks osalevad koomik Ann Vaida, Ida-Euroopa kehaõudus Helgi Saldo, aktivist ja DJ Anette Mäletjärv, bluusimutt ja tema bänd Kaisa Ling Thing, artist Elina Masing, koreograaf Sveta Grigorjeva, moekunstnik Kalle Aasamäe, kunstnik Minna Hint, filmitegija Eva Kübar ning veel õige mitmed artistid drag skeenelt, teiste seas Major Danger, Maxx Toxic, Ms. Elsa, Eeben Früülep, Rene Köster, Nasty Nikita, Neutraalsoon, Laura Barbo, Torm Loomägi ja Britt Ingeborg Loomägi.
Filmirežissöör Kadri Nikopensius on feministliku filmitegijana töötanud valdkonnas üle kümne aasta.
Filmi kaasstsenarist Rebeka Põldsam on Eesti LGBT ajalooraamatu "Kalevi alt välja" koostaja ja kaasautor. Mitmest filmitegelasest on raamatus ka pikemalt juttu! Rebeka on ka Tartu ülikooli etnoloogia osakonna nooremteadur, kelle uurimistöö keskendub Eesti seksuaal- ja soovähemustele.
Iga toetus on oluline!
Palun anna filmile hoogu! Sinu abiga viime LGBT inimeste kogemustest rääkiva kvääri loo 2024. aastal avatavale näitusele Eesti Rahva Muuseumis. Nii aitad talletada tänapäevase kvääri kogukonna kunsti osana Eesti rahva loost.
Väärtustame väga igat toetust - nii suurt kui väikest. Kui sul pole aga võimalik meid rahaliselt toetada, siis palun aita jagada meie kampaaniat oma sõprade ja tuttavate seas.
Suur aitäh!
* kingituse üleandmine toimub kokkuleppel käest kätte või vajadusel tarnena, mille kulu tasub toetaja.
Fotode autor on Alana Proosa.
