Hea hooandja!
Olen kujundusgraafik Ado Tuuga. Põhitööks on pikka aega olnud graafiline disain. Oma tähtsamaks tööalaseks saavutuseks pean Eesti krooni konkursil saadud II kohta. Minu kujundatud on Eesti Panga kolme lõviga pitsati jäljend rahade paremas nurgas.
Eelnev töökogemus Kultuurimälestiste Riiklikus Projekteerimise Instituudis mõisate grupis, kus kolleegideks olid Villem Raam, Jevgeni Kaljundi, Juhan Maiste, Juhan Seedmann jt, haakub praeguse tegevusega.
Pensionpõlve pidades hakkasin oma sünnikoha, Uue-Kariste ajalugu uurima. Algul ei saanud vedama, nüüd ei saa pidama.
Tänaseks on saanud sellest tõsine hobi, kuhu on haaratud Mulgimaa kunagine Halliste kihelkond.
Vanad fotod, elulood, mälestused jm digitaliseeritud materjal on üles riputatud suhtlusvõrgustikku. Kogu täieneb pidevalt uute fotode ja mälestustega.
Virtuaalseid pildialbumeid saab vaadata Alistekund Facebookist.
Kogutud materjali põhjal olen koostanud nii mõnegi näituse ja välja andnud kolm raamatut (Liplapi, Uue-Kariste mõis ja Kosksilla kooli ajaraamat).
2022. aasta lõpus panin Uue-Kariste rahvamaja kaminasaali seintele üles näituse "Kui mõisas käidi". Tegemist on püsinäitusega, mis viib meid tagasi aega, kus muru oli rohelisem ja taevas sinisem.
Sama teemaga jätkan ka sel aastal.
Seltsielust ja rahvamajast
Koduloolane Laine Kivilo on oma raamatus "Saandi mõttekangas" pidanud Uue-Kariste seltsielu alguseks 1888. aastat, mil tuli Halliste kanti elama rahvalaulik Mihkel Rätsep, keda kutsuti ka Laulu-Mihkliks. On teada, et ta valdas saksa ja vene keelt. Algul töötas ta sealkandis sulasena. Mehel oli kaasas lõõtspill ja kannel. Laupäeva- ja pühapäeva õhtuti kandis ta talude avarates eeskambrites ning ümbruskonna kõrtsides ette oma loodud laule. Laine kirjutas: "Mulgi talu rehe all kolkis Laulu-Mihkel linu ja laulis kandle saatel omatehtud laule". Laulu-Mihklil oli meeldiv mahe hääl ning lõõtspilli ja kannelt mängis ta hästi. Tema lõi laule siitkandi elust ja inimestest.
1912. aastal asutati Uue-Kariste Kosksilla külakoolis Lugejate Ringi Selts. Kuna vallal oma rahvamaja polnud, siis tegi selts oma pidusid talviti koolimajas ja suviti suurtalude ja mõisa küünides ning aitades.
Alles 1938. aastal valmis kohalike eestvedamisel oma rahvamaja.
Rahvamaja oli kogukonnas üks olulisemaid kohti, kus tegutsesid laulukoor ja pilliorkester, tehti näitemänge, tantsiti ja käidi muud hingekosutust saamas.
Väga aktiivselt alanud kultuurielule tõmbas kriipsu peale sõda. Taastus see alles "sulaajal", kuid siis juba muutunud ideoloogia tingimustes.
Iga viie aasta järel peetakse rahvamaja juubelit. 2023. aasta suvel tähistab Uue-Kariste rahvamaja oma 85. sünnipäeva. Et osa saada nii andmis- kui ka saamisrõõmust, on nende aastate jooksul tuhanded inimesed siia tee leidnud. See maja on olnud paigaks kõigile Uue-Kariste elu kesksematele sündmustele, nii rõõmsatele kui ka kurbadele.
Kõiki neid seovad selle majaga sajad ja sajad mälestused ning sellest piskust, mille olen kokku kogunud, koostan raamatu, mis annab ülevaate Uue-Kariste seltsielust ja rahvamaja 85 tegutsemisaastast. Palju huvitavat olen saanud omaaegsest ja tänapäeva ajakirjandusest ja arhiividest.
Raamatust
Kahesajaleheküljelises raamatus on rikkalikult must-valgeid ja värvilisi fotosid. Raamat algab ajaloolise ülevaatega Uue-Kariste mõisast ja sealsest seltsielust enne rahvamaja valmimist ja lõpeb tänapäevaste tegemistega.
Raamatu väljaandmine just praegu on oluline, kuna sel aastal sattusid mitmed Mulgi valla väikesed rahva- ja külamajad likvideerimise ohtu. Rahvamajad peaksid säilima ja nende tegevust tuleks edaspidigi jätkata.
Raamatu koostamisega annan oma panuse Uue-Kariste rahvamaja toetuseks.
Trükise väljaandmiseks aga oleks vaja hooandjate abi.
2200 euroga katan 100 raamatu trükikulud
2900 euroga katan 150 raamatu trükikulud
3500 euroga katan 200 raamatu trükikulud
Ette tänades,
Ado Tuuga
