Oleme MTÜ Kohila Paberivabrik, väike punt idealiste, kes aasta tagasi mõtlesid, et Kohila alevile kunagi elu sisse puhunud, kogukonnakeskusena toiminud, üle-riigilise tuntuse toonud vabrikukompleksist võiks Põhja-Eesti uue Telliskivi kvartali teha!
Selles vabrikus töötasid sama pere mitu generatsioooni, siin toodeti paberit ja jõupaberit, tapeeti, vihikuid, kaustikke, joonistusplokke. Juba 20 aastat on tsaariegne tehas seisnud otstarbeta, aja ja vihma käes tasapisi möödanikku varisemas. Asukoht Keila jõe imekauni paisjärve kaldal, vastaskaldal ajalooline Kohila mõis oma kunagiste kõrvalhoonetega. Midagi pole teha - e-riik tõi meile hunniku edukaid idufirmasid ja paberivaba valitsuse, ent viis minema paberitootmise! Kuid hooned jäid...
Ühel kevadisel päeval õnnestus meil saada ekskursioon selle kolossi sisemusse - see pilt, mis meile seal avanes, oli külluslikuma fantaasiaga külalistele kui kivine, murenev nektar. Seal nägime katedraali mõõtu kontserdisaali, hõrgult lõhnavat pagaripoodi, võlvitud lagedega kunstisaali, kõrgete akendega konverentsiruumi, riiulitega varustatud keraamikagaleriid, pillava valgusega ateljeeruume kolmandal korrusel, külaliskortereid, käsitööpaberikoda, täiskasvanud puudega katuseterrassi vaatega paisjärvele, kuldses loojanguvalguses sumisevat restorankohvikut, mis ehitatud vana korstna lammutatud kaarjatest tellistest ja nii edasi - muidugi ainult meie kujutlustes.
Ent unistustest edasi hakkasime nägema, millist potentsiaali ideel paberivabriku ruumid taastada tegelikult on! Võtsime ühendust ümberkaudsete kultuurikorraldajatega ning pakkusime välja, et toogu osa oma kunstist vabrikusse. Nõnda tõime vabrikusse Kohila rahvusvahelise keraamikasümpoosioni näituse, TAKKK keskkonnakunsti sümpoosioni näituse, korraldasime isadepäeva laada koos kunstnik-leiutaja Pavka imeliikurite väljanäitusega, ning kõige krooniks kuusepuist lõhnava jõululaada, mida külastas päeva jooksul ligi 500 inimest.
Me näeme, et Eesti elu rikastamiseks, eriti koroona-ajastul, on meil vaja rohkem inimesi ligitõmbavaid kohti väljaspool linnu - Kohila Paberivabrik oma tööstuslike mastaapide ning imekauni loodusliku ja ajaloolise ümbrusega omab täielikku potentsiaali muutuda uueks kogukonna- ja kultuurikeskuseks, mis ürituste, näituste, kino, teatri, restorani, seminaride jm näol meelitaks Viljandi maanteelt maha pöörama nii autoga tulijaid kui Kohila raudteejaamas peatuma rongi- ja rattaga sõitjaid.
Iga unistus algab väikestest sammudest - esimesse, kõige toekamasse ja turvalisemas seisus olevasse nn puidumassiruumi oleme juba sisse vedanud elektri, paigaldanud uhiuue praaktellistest põranda, ning saanud kohalikult tootjalt soojapidavad aknad ning ukse. Nii ei puhu lumi ja vihm päris otse sisse ning see võimaldab korraldada ajutisi ja lühiajalisi üritusi nagu näiteks laatu.
Selleks, et puidumassiruumist saaks teha aga ürituskõlbuliku ruumi, on meil vaja hooldada lage ja põrandaid, et sealt varisev krohv kultuurinautlejate juustesse ei pudeneks ega tolmu üles keerutaks. Lisaks on ruumist puudu ventilatsioon - ent ka ilma selleta pole võimalik tagada turvalist ja nõuetekohast keskkonda. Kuna kõik senised puidumassiruumis toimunud üritused on teostatud vabatahtlike ajast ja vahenditest ning ruumi edasiseks taastamiseks puuduvad meil vahendid, siis soovimegi Hooandja kaudu hoogu juurde koguda, et selles ruumis veel ägedamaid, ent tolmuvabamaid üritusi saaks korraldada.
Oleme oma kampaania jaotanud kahte etappi:
- esimeses etapis kogume raha ventilatsiooniseadmete ostuks
- teises etapis kogume raha seinte, lae, raudpostide ja talade hooldustöödeks (lahtise krohvi eemaldamine, korrosioonikaitse)
Plaanime need tegevused teostada lihavõteteks ehk aprilli keskpaigaks, et olla valmis suvehooaja avapauguks.
Hooandjate tänukingid saadame välja kahe nädala jooksul pärast kampaania lõppu ehk märtsi esimestel nädalatel. Talgukutsed saadame meiliteel siis, kui selgub talgupäev. Suvise üritustekava selgudes saadame meiliteel ka priipääsmed.
