Tere, mina olen Yoko Alender, arhitekt- ja linnaplaneerija. 15 aastat on olen uurinud elukeskkonna, inimeste ja ettevõtluse seoseid. Kõige lihtsamalt ja loogilisemalt on neid keerulisi asju minu jaoks lahti seletanud Taani päritolu arhitekt Jan Gehl. Minu mikroettevõttele Yoko Oma OÜ tuli appi vana hea kool Eesti Kunstiakadeemia oma kirjastusega ja Wiedemanni tõlkebüroo, üheskoos võtsime eesmärgiks ilmutada see „urbanistide ja linnaelu armastajate piibel“ eesti lugejatele.
Eestlastele tundub olevat loomuomaselt selge, et keskkond ja kultuur on vastastikuses lahutamatus seoses: “Eesti muld ja Eesti süda” tuntud luuleread ei jäta puutumata ühtegi eestlast. Mullast on aga tänaseks suures osas saanud majad ja tänavad, pargid ja väljakud. Taani urbanist, inimmõõtmelise linna eestõkneleja Jan Gehl sõnastab selle fakti tänapäevasemalt nii: “Kõigepealt kujundame meie oma linnu ja siis hakkavad linnad kujundama meid”. Millised on head linnad, millest koosneb aktiivne linnaelu, kuidas seda mõjutavad arhitektid, poliitikud, linnaelanikud? Millist mõju omab linnaelu kvaliteet heaolule, majandusele?
Jan Gehl “Cities for people” on linnaplaneerijate ja linnakultuuri huviliste “piibel”, mis seletab väga lihtsas ja arusaadavas keeles lahti Gehli teooria põhitõed sellest, kuidas linnad ja inimesed koos toimivad. Kuidas inimene kujundab linnaruumi ja kuidas linn seejärel kujundab inimesi. Lisaks on raamatus ohtralt head illustratiivset materjali, uuringute kirjeldusi ja “tööriistu”, mis võimaldavad muuta linna inimsõbralikumaks.
Linnu ei kujunda pelgalt linnaplaneerijatele ja arhitektid. Oma igapäevase olulise panuse annavad ka ettevõtjad ja investorid, ametnikud – eelkõige aga meist igaüks oma iga ruumis tehtud valikuga, kus me elame, kus sööme, kuidas liikleme, kuhu kooli paneme lapsed jne. Seetõttu on oluline, et oleksime oma valikutes teadlikud, nii saame teha targemaid otsuseid ja kujundada just sellist linna, milles ise elada soovime.
Otsime toetajat raamatu tõlkimiseks ja kirjastamiseks, et teha rahvusvaheliselt hinnatud teadmised eesti keeles kättesaadavaks.
Raamatu formaat on kõva kaanega, korralikku köitega 266 lk, värvitrükk, illustreeritud.
Raamat ilmub veebruaris ning esitlus on plaanis 25.veebruaril, kell 19:00, kinos ARTIS, kus näitame ka Jan Gehli teooriatel põhinevat dokumentaalfilmi filmi „Human Scale“ (Andres Dalsgaard, 2012). See on poeetiline ja mõjus film, kus Kopenhaageni, New Yorki, Dhaka, Chongqingi ja teiste linnade näidete põhjal mõtiskleb Jan Gehl linnaruumi mõjust inimestele.
JAN GEHL (sündinud 1936) Taani arhitekt ja linnaplaneerimise konsultant, Gehl Architects büroo rajaja ja juht. Karjääri alustas ta ja on tänaseni jäänud juhtima Kopenhaagenist. Gehli teooriate järgi ja tema büroo juhatusel on linna inimsõbralikumaks kujundatud New Yorgis, Moskvas, Riias, Christchurchis jm. kogu maailmas.
Jan Gehl rõhutab ise oma abikaasa eriala olulisust tema elutöö kujunemisel – nimelt on proua Gehl psühholoog. Juba Jani karjääri alguses küsis naine temalt: „Kellele te neid maju teete, kas te arhitektidena üldse tunnete inimesi ja inimese käitumist?“ Nii asuski Jan Gehl 1960tel uurima inimese käitumist ruumis. Varsti tehti tema ettepanekul Kopenhaageni südalinnsa esimene jalakäijate tänav Ströget. Vaatamata kriitikute muredele: “Meil pole selleks sobiv kliima, mis ilma parkimiskohtadeta äridest saab? Me ju armastame om autosid, meil pole selline kultuur” jne, saatis tänaval asunud ärisid edu, inimesed hakkasid tänavaruumi meelsasti kasutama. Varsti järgnes järgmine jalakäijate tänav, hakati rajama jalgrattateede võrgustikku. Tänaseks on Kopenhaagenist saanud elukeskkonna edetabelite püsiv esinumber. Sealne majandus õitseb, samuti on Taanis uuringute väitel maailma õnnelikemad inimesed2. Arhitekti, linnaplaneerija ja eesti arengust hooliva inimesena näen selgeid seoseid elukeskkonna, majanduse ja üksikindiviidi heaolu vahel. Jan Gehli raamat aga oskab need seosed ka väga selgelt ja arusaadavalt välja tuua ja näitlikustada millised lahendused viivad positiivsete muudatusteni.
