Tangode plaadi idee pärineb lapsepõlvest. Mu vanemad kuulasid neid vanadelt plaatidelt ja laulsid koos sõpradega kas saksa keeles või kohmakas eestikeelses tõlkes. Need laulud on mind kummitama jäänud, inspireerinud ühe näidendi – „Viimane tango 1944. Pallase lõpp“; olen neile tangodele kirjutanud eestikeelsed laulusõnad.
Tõnu Raadiku soovitusel laulan neid plaadil ise. Lapsepõlvest on mulle sisse kulunud nende lauludega kaasas käiv õhustik: mõne puhul magus kohvikumiljöö, mõnel puhul sõjaärevus.
Tõnu Raadik on suure süvenemisega lauludele saatemuusika teinud. Ta mängib plaadil ise viiulit, klaverit, kitarri ja kombineerib neid arvutisämplitega. Oleme koos palju harjutanud ja arutanud. Tulemus on õige erinev algsest, oleme sellega rahul.
Kolm laulu on kättesaadavad Youtube`is märksõna all Indrek Hirv Tangod:
https://www.youtube.com/watch?v=u-TDmC9_K5U&list=PLRdkZlj8B9F1DPPUFyrzIpdoxeDzB5-3T&index=5
2012. etendus Tartus mu näidend „Viimane tango 1944. Pallase lõpp,“ selles laulsid neidsamu tangosid Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Indrek Kalda ja Toomas Lunge.
http://www.suveteater.ee/index.php/est/ajalugu/lavastuste-ajalugu/viimane-tango-1944-pallase-lopp/
Plaadil ilmuvad lood:
1. See polnud armastus 02.45
2. Kas jälle armastus 02.21
3. Tango Magnoolia 02.35
4. Armastuse vein 03.01
5. Kirjuta 02.38
6. Punane moon 03.39
7. Sinu hääl 03.46
8. Truu sõber ja kamraad 03.43
9. Su kerge samm 03.24
10. Su väike käsi suul 02.41
11. Tango Notturno 03.17
12. Ramona 02.25
13. Sügisvihm 03.13
14. Violetta 02.39
15. Väike kohvipood 02.36
Soovin plaadi välja anda 1. detsembriks 2014.
Esitluskontserdid toimuvad 16. detsembril kell 18 Tartu Kirjanike majas ning 17. detsembril kell 18 Tallinna Kirjanike Majas.
Indrek Hirv
*****************************************************************************
Indrek Hirv on Eesti kultuuris nähtus omaette: sügavalt Tartu juurtega maailmarändur, kunstnik, esseist ja luuletaja. Pallaslike kunstnike Helgi Hirve ja Louis Paveli poeg Indrek Hirv on õppinud ERKIs keraamikat ja saavutas ka tunnustuse – tema 80ndatel Peterburis valminud „muusikalised taldrikud“ on praegugi Tarbekunstimusueumi püsiekspositsioonis.
Kolmekümneselt tegi Hirv oma elus pöörde ja temast sai luuletaja. Indrek Hirve esimene luulekogu „Uneraev“ tõi talle luuletajana tuntuse.
Hirv on olnud viljakas: temalt on ilmunud 18 luulekogu. Ta on kirjutanud ka näidendeid, tema näidendite kangelased ja sündmused on oluliselt mõjutanud Eesti kultuuri: Heino Eller („Pauluse kiriku kellad“), Pallase kunstikool („Viimane tango 1944. Pallase lõpp“); ta on uurinud ka pöördelisi sündmusi Eesti ajaloos („Kevadtalv 1918“).
1993 omistati Hirvele Eesti kirjanduse aastapreemia, 2010. aasta tõi talle Gustav Suitsu stipendiumi ning tänavu sai Hirv Loomingu aastapreemia .
90ndate algul töötas Indrek Hirv raadios Vaba Euroopa, kus ta tegi kultuuriülevaateid ja –kommentaare ning hoidis end kursis Euroopa luule ja kunstiga. Kunsti pole ta vaimus hüljanud: Hirv on seotud Tartus Konrad Mägi Ateljee asutamisega, oli selle esimene juhataja ja hoiab ateljeega sidet ka praegu.
Kogu oma luuletajatee on Indrek Hirv teinud tihedat koostööd muusikutega: tema sõnadele on muusikat kirjutanud ja esitanud Jäääär, Riho Sibul, Rein Rannap jt. Tangode plaat tähistab uut etappi Indrek Hirve loomingus: seekord on ta kirjutanud laulutekstid ja ka esitab neid ise. Koostöö tuntud muusiku Tõnu Raadikuga on viinud hingestatud muusikaga ja kuulama paneva helikandja valmimiseni.
Vt ka
http://www.postimees.ee/teema/indrek_hirv
http://et.wikipedia.org/wiki/Indrek_Hirv
