Projekti rahad lähevad olulise vahendina luulekogu "elumõttelõngakera" väljaandmiseks.
Peale debüütluulekogu ilmumist eelmisel aastal selgus minu jaoks mõnevõrra üllatuslikult, et see raamatuke kõnetas ootamatult paljusid ja et kõik sõnad ei saanudki tegelikult veel otsa... Järgnenud elulistest tähelepanekutest, heietustest ja umbsõlmede harutamise püüdlustest on tänaseks saanud loogiline järg "elumõttelõngakera" näol.
Nagu pealkirjast aimdub, keerleb raamatu sisu inimolemise väärtuse ja mõtte ümber. Mis annab või võtab sisukuse, mis kaob, mis jääb, millele tasub toetuda. Raamat kutsub kaasa mõtlema, peeglisse vaatama ja kohati üsna keerulisi küsimusi esitama.
Luulekogu jaotub rubriikidesse: elu, aeg, hargnemine, ilmaga ja ilmata, silmitsi, värvid, pahempidine silmus. Mõttelõngad seovad meie veidra muutliku aja valusid ja võlusid, paradokse ning oleva ja tuleva hapraid lõimesid. Raamatu illustratsioonideks on fragmendid minu abikaasa Mait Meibaumi maalidest.
Heili Meibaum iseendast:
Olen õnnelikus abielus kolme lapse ema, erialalt muusik. Magistrikraadi sain flöödimängijana aastal 1998. Seni olen tegutsenud põhiliselt õpetaja ja interpreedina. Suurimat erialast rõõmu tunnen oma tegevusest Kiili vanamuusikaansambliga, mis on juba ligi paarikümne aasta jooksul pakkunud noortele võimalust tutvuda keskaja ja renessansi väärtusliku pärandiga.
Helikunsti kõrval on mind viimasel ajal aina rohkem hakanud paeluma luule väljendusvahendid. Eelmisel aastal ilmunud debüütkogu "verbaliseerunud pisarad" on saanud palju sooja tagasisidet. Seega võtan kokku julguse anda välja uus kogumik, mis on omamoodi järg eelnevale.
Hindan traditsioone, usku, lootust ja armastust, imetlen looduse jõudu ja tarkust. Kurvastan silmakirjalikkuse, vale ja truudusetuse prügimägede üle.
Eelmine luulekogu on leitav SIIT.
Minu erialase tegevuse kohta muusikuna leiab mõnevõrra infot SIIT.
Kui Hooandja projekt saab rahastuse, siis ilmub raamat augusti lõpuks.
igivana linnamüüri
torni aknast
vaatab
alla
aeg
väsinud
kuid läbinägelikul pilgul
inimlaste tegemisi
kaeb
keegi jookseb
teine kõnnib
kolmas tasa astub
talle antud
aega mööda
saatusele vastu
lossiõuel
laadaplatsil
siblib rahvasumm
oh kui palju
nõu võiks anda
aga
aeg
on tumm
