Džiinimusketärid on romaan, mille tegevus toimub Tartu Ülikooli 60ndate lõpus, 70ndate alguses. Võin ilma salgamata öelda, et nii mõnegi tegelase prototüübid on selgelt äratuntavad ja see on nii tehtud meelega. Usun, et tekstist õhkub ajastu hõngu, lugupidamist meie alma materi vastu. Olgu aeg milline tahes, armastus ülikooli vastu on olnud alati.
Olen absoluutselt veendunud, et minu teadmine tolle keerulise aja kohta ei tohiks päriselt kaotsi minna, olgu raamatusse raiutud minu mälestus!
Kindlasti võib ära tunda Paul Ariste, Juhan Peegli, Jaak Kangilaski ja mõne teisegi õppejõu, kelle vastu tunnen sügavat austust.
Ja milline on tegevustik? Peategelaste nelik – kolm ajaloo ja üks ajakirjanduse üliõpilane – järelpubekad, ruttavad ringi ülikoolis, loengult loengule ja raamatukogust kohvikusse ja jälgivad päranisilmi maailma, mis on neile nii huvitav, kuigi nad sellest aru ei saa.
