Tutvustav video Youtube-is:
https://www.youtube.com/watch?v=sZhXi8rp730
Intervjuu raadio Elmaris 14.10:
https://www.youtube.com/watch?v=HT9SS9tjrGk
Intervjuu Ringvaates 2.11: (intervjuu algab alates 15min:20sek)
http://etv.err.ee/v/3cd6ccc2-d3db-43c0-8d35-d84467651791
Oleme suhelnud mitmete Eesti filmispetsialistidega ning saime kinnitust, et meie käes on ajaloolist infot filminduse ühe ajastu ja teema kohta, mida kahjuks kuskil säilinud ja talletatud pole ja mis tuleks kindlasti saada filmilindile. Aastate jooksul oleme kogunud palju kontakte ja infot 80-ndatel ja 90-ndate esimesel poolel vohanud videolevi ja videofilmihulluse kohta. Videofilme vaadati massiliselt, külastati laenutuspunkte, filme salvestati koduse videokogu jaoks ja just nõnda jõudis sel ajastul läänemaailm meile koju kätte. Kinodes ja teles näidati ju vaid range tsensuuri läbinud leebeid teoseid, aga mitte Ameerika suurust ja võimsat arengutaset demonstreerivaid filme.
Videofilmide Eestisse toomise ja eesti keelde tõlkimise eest hoolitses Tartu Video. Sellest filmikeskusest levisid filmid videolaenutustesse üle Eesti ning need eestikeelsete tõlgetega filmid olid ülipopulaarsed (neid eelistati venekeelsetele nohuse ninahäälega tõlgetele). Lauri Rõuk, Hannes Villemson ja Endel Valdas olid kolm Tartu Video tipptõlkijat, keda videofilmide austajad mäletavad siiamaani.
"Back To The Future 2" ("Tagasi Tulevikku 2"). Tõlkija Lauri Rõuk:
https://www.youtube.com/watch?v=su7M3SZlRJU
"Naked Gun" ("Palja Relvaga"). Tõlkija Hannes Villemson:
https://www.youtube.com/watch?v=pRwvmlCxnvI
Põnev, et tihtilugu küsiti laenutustes filme mitte staarnäitlejate, vaid hoopis Tartu Video staartõlkijate järgi! Mehed tegid suurepärast tööd ja rikastasid ka tublisti eesti keelt - näiteks "joghurt" ja "caffe latte" olid meile täiesti tundmatud mõisted kuniks nende filmide kaudu saime aimu, mis asi see jogurt ikkagi on. Just videofilmide kaudu jõudis mainitud ajastul läänemaailma elu N-Liidu aladele. "Rambo" ja "The Terminator" poleks iialgi siin kinolinale jõudnud.... kui just poleks olnud Tartu videokino Thaliat (mille rajas Tartu Video looja Rein Rosenberg).
Videokino oli esimene omalaadne N-Liidus ning eeskujuks sai ühe filmilevitajast koostööpartneri videokino Soomes - videolaenutus, videokino saal, videotoad, oma kohvik, vastav kujundus. Rein Rosenberg võttis enda vedada ka Tartu südalinnas Athena ja Varia kinod, kus samamoodi Tartu Videos tõlgitud-pealeloetud filme näidati. Eeskuju võeti ka mujal Eestis, kus need samad videofilmid erinevates saalides ja suuremates videotubades publiku ette toodi.
See oli aeg, mil sünnipäevaseltskonnad maandusid teleka ette ning õhtu jooksul vaadati üheskoos ära ports kassette, laenutustes olid pikad järjekorrad, videolaenutustes lindistati ka koduse videokogu jaoks suurtes kogustes filme, mida hiljem üha uuesti ja uuesti üle vaadati ja ikka oli põnev!
Oleme hankinud väga tasemel kontakte - Tartu Video looja, omanik, Thalia videokino maja püsti pannud, videofilmide ja videomakkide maaletooja Rein Rosenberg, Tartu Video tipptõlkijad Lauri Rõuk, Hannes Villemson, Endel Valdas, lisaks mitmed kunagised edukad videolaenutuste pidajad. Oleme saanud palju Thalia videokinoga seotud meeneid ja mälestusesemeid - Eestisse saabunud originaalvideokassette, palju fotomaterjali, lepinguid, Thalia videokino numeratsiooniga kassette ja oleme ehitanud lindipuhastusaparaate sadade Tartu Video tõlgetega filmide digitaliseerimiseks. Need tõlked on omaette tase - lisaks panusele meie keele uuendamisse oli tegu tohutult mahlakate ja nauditavate tekstidega, mis mõnusa meisterlikkusega filmile peale loetud.
See on võimsalt nostalgiline ajastu, mille kohta pole laiemalt mitte midagi säilinud! Pärast Autorikaitse tegevuse aktiviseerumist hakati laenutusi riburadapidi kinni panema, kassetid hävitati, kõik jäeti endast maha või müüdi sentide eest, täna on vähestel olemas töökorras videomakk, aeg on teinud vanadele kassettidele liiga, kunaguste videokeskuste majad hävivad või lammutatakse... 2016. aasta juulis tootis Funai maailma viimase videomaki.
Olles meediatöötajana suhelnud palju filmiinimestega, on kõigil kindel seisukoht - see on kuldaväärt materjal, mis tuleks kiiremas korras jäädvustada - see väärib dokumentaalfilmi!
Oleme missioonitundega punt, kuid paraku on sellise filmi tegemiseks tarvis ka rahalisi vahendeid ja tehnikat. Idee on olemas, filmitegijad on olemas, intervjueeritavad on olemas, kuid on tarvis ka vastavaid vahendeid, mis selle vankri meil kenasti käima lükata aitaks.
Loodame selle ajalooväärtusliku filmi valmis saada jaanipäevaks 2017.
