Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest.
(Beth Mende Conny)
Tere, armas hooandja!
Võib-olla just sinu abiga saab üks unistus tuule tiibadesse. Sinu toetust ootab debüütluulekogu Halo. See pealkiri on inspireeritud ühest maagilisest fotost, mille autor on suurepärane loodusfotograaf Eve Käär, kelle mitmed teisedki pildid kannavad mu luuletustega sarnaseid meeleolusid. Sooviksin hea meelega nii oma luuletusi kui ka neid imelisi fotosid teiega jagada.
Luuletamine jõudis minu juurde veidral viisil. Olen elukutselt hoopis laulja. Paar aastat tagasi viibisin turneel USA-s ning meil oli kontsert kohas nimega Beaver Creek. Kuna see linnake asub mägedes, kus õhk on hõre, osutus laulmine umbes 2500 m kõrgusel parajaks väljakutseks. Õhupuudus, nõrkus, vertiigo… Kontserdi vaheaja veetsin pikali põrandal balloonist hapnikku hingates. Pärast kontserti bussiga mägedest alla laskudes tulid äkki read:
Meretuule pehme paitus,
päiksekiirte soe refrään,
üksiolemise vaikus,
südasuve pikim päev,
mere häälte sulnis sosin,
kajakate kauge kaik...
Meri on mu hingekodu,
minu meele pelgupaik.
Foto: Eve Käär
Pärast seda hakkasin luuletama. Naeran siiani, et ilmselt jäi aju mõneks ajaks piisava koguse hapnikuta ja sellel olid lihtsalt kõrvalmõjud…
Tasapisi neid luuletusi muudkui kogunes, kuni sõbrad ja tuttavad hakkasid peale käima, et võiks avaldamise peale mõelda. Esialgu tundus see mõte hirmutav, sest minussegi on sisse kodeeritud see eht-eestlaslik "mis nüüd mina…" Aga nüüdseks on asi nii kaugel, et kirjastus Hea Tegu avaldaks meelsasti mu luuletused. Kirjastus paneb õla alla kujundamise, toimetamise ja osalise finantseerimisega. Kuna aga trükkimine on kulukas, jääb raha puudu. Siin saad aidata sina, armas hooandja. Kui sulle tundub, et ühel kaunite loodusfotodega luulekogul võiks olla oma koht inimeste südames ja raamaturiiulis, siis aita sellele unistusele hoogu juurde anda.
Siiralt sinu
Annika Lõhmus
Öö pehmelt sulgemas on ukse päeva järel
ja sulnis vaikus laotumas on üle maa.
Vaid viivuks leebumas on mõttemeri ärev,
et homme hullununa lainetada taas.
Kuid sellel hetkel, keset öiseid ulmi,
mil viimsel ohkel kustub küünlaleek,
ma palve saadan teele, et ka sulgi
hing armastust võiks leida eluteel.
