Ära
Miks me seda teeme?
Režissöör Ieva Norvele:
Miks ma tahan rääkida äraolemisest, minemisest? Sest see olek iseloomustab väga hästi seda, mis praegu toimub, siin ja praegu, meie ajajärgul, maailmas, eriti meie kodumaal, Baltimaades.
Viimased viis aastat olen veetnud enamjaolt väljaspool Lätit - ära. Seepärast võtsingi "äraoleku" seisundi teemaks. Pühendan filmi kõigile, kes on ära sõitnud, töö, hariduse või ka millegi muu otsinguil, ja ka neile, kelle lähedased või sõbrad-tuttavad on ära. Film on pühendatud ka minu emale, kes samuti minema sõitis, ja on ära. Ja kindlasti ka neile, kes elavad oma elu küll siin - kuid unistavad mujal olemisest - ka nemad on ära.
Operaator-lavastaja Markus Orav:
Lugu on küll lihtne, aga samas mitmetasandiline. See film puudutab teemasid, mis on meile kõigile tuttavad ja seda läbi karakterite kellega on lihtne samastuda. Antud stsenaariumi puhul on võimalik visuaalselt loo jutustamisele üpris palju kaasa aidata, sest sellesse on sisse kirjutatud väga palju seisundeid ja emotsioone, mida on võimalik pildis võimendada, nagu näiteks - rõõm, naiivsus, rutiin, idüll, ahnus, kadedus, viha, kurbus, kadumine.
Selle filmi peab ära tegema, et publikule meelde tuletada elu defineerivad tugevaimad sümbolid - armastus, pere ja kodu - ning näidata kui lihtsalt need võivad raha võimuga kaduda.
Filmi produtsendiks on ka kaasstenaristina loo kirjutanud Aira Koort:
On irooniline, et nii nagu tahab Rita ära minna oma pere juurest, lähevad ka mitmed filmitegijad filmi tegemise juurest - paremaid võimalusi otsima, või lihtsalt, et ära elada. Tihtilugu hakatakse tegema seda, mis müüb, või õigupoolest, mida tahetakse müüa - reklaami..
Tänapäeva maailmas sõltub kunst ja kultuurgi rahast, kuigi ei peaks, vähemalt mitte nii suurel määral. Viimasel ajal, kui selle filmi korraldamise ja rahaotsimisega tegelenud olen, on mulle sageli esitatud küsitumusi, kuidas jaksan ma niimoodi mitu kuud tasuta töötada - tegelikult on ju ka muid võimalusi kooli lõpetamiseks. Ega vast kaua ei jaksaksi - kuid usun sellesse projekti, filmi sõnumisse, vormi, et nendest asjadest on vaja rääkida siin ja praegu.
Lõppude lõpuks tahan ju filme teha selleks, et anda vaatajale seda, mida film mullegi on andnud: haridust, inspiratsiooni, meelelahutust, maagiat, lootust ja lohutust. Loodan, et Teie hooga saab see võimalikuks!
Režissöör Ieva Norvele:
Miks ma tahan rääkida äraolemisest, minemisest? Sest see olek iseloomustab väga hästi seda, mis praegu toimub, siin ja praegu, meie ajajärgul, maailmas, eriti meie kodumaal, Baltimaades.
Viimased viis aastat olen veetnud enamjaolt väljaspool Lätit - ära. Seepärast võtsingi "äraoleku" seisundi teemaks. Pühendan filmi kõigile, kes on ära sõitnud, töö, hariduse või ka millegi muu otsinguil, ja ka neile, kelle lähedased või sõbrad-tuttavad on ära. Film on pühendatud ka minu emale, kes samuti minema sõitis, ja on ära. Ja kindlasti ka neile, kes elavad oma elu küll siin - kuid unistavad mujal olemisest - ka nemad on ära.
Operaator-lavastaja Markus Orav:
Lugu on küll lihtne, aga samas mitmetasandiline. See film puudutab teemasid, mis on meile kõigile tuttavad ja seda läbi karakterite kellega on lihtne samastuda. Antud stsenaariumi puhul on võimalik visuaalselt loo jutustamisele üpris palju kaasa aidata, sest sellesse on sisse kirjutatud väga palju seisundeid ja emotsioone, mida on võimalik pildis võimendada, nagu näiteks - rõõm, naiivsus, rutiin, idüll, ahnus, kadedus, viha, kurbus, kadumine.
Selle filmi peab ära tegema, et publikule meelde tuletada elu defineerivad tugevaimad sümbolid - armastus, pere ja kodu - ning näidata kui lihtsalt need võivad raha võimuga kaduda.
Filmi produtsendiks on ka kaasstenaristina loo kirjutanud Aira Koort:
On irooniline, et nii nagu tahab Rita ära minna oma pere juurest, lähevad ka mitmed filmitegijad filmi tegemise juurest - paremaid võimalusi otsima, või lihtsalt, et ära elada. Tihtilugu hakatakse tegema seda, mis müüb, või õigupoolest, mida tahetakse müüa - reklaami..
Tänapäeva maailmas sõltub kunst ja kultuurgi rahast, kuigi ei peaks, vähemalt mitte nii suurel määral. Viimasel ajal, kui selle filmi korraldamise ja rahaotsimisega tegelenud olen, on mulle sageli esitatud küsitumusi, kuidas jaksan ma niimoodi mitu kuud tasuta töötada - tegelikult on ju ka muid võimalusi kooli lõpetamiseks. Ega vast kaua ei jaksaksi - kuid usun sellesse projekti, filmi sõnumisse, vormi, et nendest asjadest on vaja rääkida siin ja praegu.
Lõppude lõpuks tahan ju filme teha selleks, et anda vaatajale seda, mida film mullegi on andnud: haridust, inspiratsiooni, meelelahutust, maagiat, lootust ja lohutust. Loodan, et Teie hooga saab see võimalikuks!