Aasta oli 2008 ja kalender näitas oktoobrikuu esimest päeva, kui asutasime end läbi sügiseselt jaheda uduvihma pikale teekonnale. Keegi eestlastest polnud varem üritanud mootorrattal maakerale tiiru peale teha – ja ega meiegi võtnud seda ambitsioonikat eesmärki mõttega „linnukest“ kirja saada, vaid eelnenud rännakud Süüriasse ja Jordaaniasse, aga ka „kurjuse teljel“ asuvasse Iraani, olid meis sütitanud vastupandamatu soovi veelgi kaugemaid ja võõramaid paiku oma silmaga näha.
1126 päeva väldanud ekspeditsioonil läbi Euroopa, Lõuna- ja Põhja-Ameerika, Austraalia, Aasia ja Aafrika saime omal nahal tunda nii kõrgushaigust Boliivias kui malaariat Malis, süüa elusaid krevette Tais, veeta 12 ööd ja päeva mineeritud eikellegimaal Kongo DV ja Angola vahel, olla eskorditud narkouimas politseinike poolt Jeemenis, evakueeritud sõjaväe poolt Pakistanis … Lähemalt saab sellest kõigest lugeda siit.
Nüüd, pärast seda, kui meil on olnud piisavalt aega, et kogetut seedida ja analüüsida, on seiklus viimaks saamas ka kaante vahele. Paljud on uurinud, kas sellest saab populaarse „Minu …“ sarja üks osa („Minu maailm“ või „Meie maailm“ kõlaks ju täitsa hästi) – ei tule. Tuleb hoopis midagi erinevat. Kõvad kaaned, loomulikult, ning parim trükikvaliteet, mida Eestis on võimalik saavutada (otsus trükkida raamat Eestis on põhimõtteline). Et mõnes mõttes eepilisele ettevõtmisele saaks väärikas punkt. Või et see oleks väärikaks inspiratsiooniallikaks neile, kellele tundub, et nad midagi säärast mitte kunagi ei teeks, või siis tõukeks neile, kes veel kõhklevad.
Mitme aasta töö tulemusena on raamat trükivalmis – vaja on vaid veidi hoogu, mille saab anda sõbralik müks nendelt, kes soovivad neist vaimustavatest seiklustest osa saada. 318 leheküljele, millel on rohkelt pilte, mahub neid omajagu! Kui müksusid koguneb piisavalt, saab kahe eestlase motoretk ümber maakera kõvade kaante vahele novembris.
Kariina Tšursin ja Margus Sootla