47 aastane Tallinna Liivaku Lasteaia klaver, vanaproua Petrof, ootab oma ellu noort digiklaverist sõpra, kellega koos ühiselt oma pedaale ajapulsil hoida.
Vanaproua Petrof pole enda eluajal, lähtuvalt oma kehavormidest ja kaalust, jõudnud lasteaia õuelavale, kus igal kevadel ja sügisel toimuvad lastekontserdid. Tema suureks unistuseks on olnud, et Liivaku lapsed õueüritustel tuleks ja hüüaks: "Ohhoo, klaver põõsas! Kui tore!". Sellega saaks kindlasti hakkama noor, sportlik ja kergejalgne digiklaver.
Omalt poolt lubab klaveriproua Petrof, et:
- digiklaver saab tuttavaks kahesaja rõõmsa ja muusikalembese lapsega
- digiklaveri hing saab heliseda kahe vahva muusikaõpetaja Sirje ja Karini sõrmede all
- digiklaver saab aktiivselt osaleda igal aastal vähemalt neljakümnel peol, nii saalis, rühmas kui õues
Noore sõbra – uue digiklaveri kohalolu annab klaverist vanaproua Petrofile kindlustunde, et muusikatunnid klaverihelide saatel jätkuvad Liivaku Lasteaias ka siis, kui tema enam ei jaksa. 
