Tere, armsad Hooandjad!
Minu nimi on Kertu Kändla. Olen 15-aastane. Mulle meeldib elus õppida uusi asju ja ennast pidevalt täiendada. Samuti on palju tegevusi, mis mulle huvi pakuvad, nagu näiteks lugemine ja kirjutamine.
Kuhu aga ma oma jutuga tüürida tahan? Selleni, et minu projektiks on minu unistus - anda välja enda isiklik raamat, milleks on luuleraamat "Südant puistan ridades". Kuna olen luuletusi kirjutanud juba pea 4 aastat ja neid on kokku üle 300 ning see on tegevus, mis mulle väga meeldib, siis ei tohiks ju unistust täitmata jätta, kui selles peitub pühendumus ning usk.
Unistused nagu ikka on nende poole püüdlemiseks ning saavutamiseks. Alguses muidugi puudub julgus, on teadmatus ning pea on tulvil küsimustest nagu: Kuidas ma hakkama saan? Kas see on ikka hea mõte? ja nii edasi.
Esialgu olin pigem sahtlisse kirjutaja ning jagasin väga väheseid luulepärleid, mis paberile ridadena oli kirja saadud. Ka unistasin rohkem endamisi.
Ajapikku tuli aga julguseraasu juurde ning leidus palju innustajaid ja motiveerijaid, kes ärgitasid mind oma loomingut avaldama, osa võtma luulevõistlustest ning esinema mõnel üritusel enda luuletusega. Suurteks, armsateks ja olulisteks toetajateks olid muidugi minu perekond, õpetajad ja klassikaaslased ning sõbradki.
Jah, minu soovunelm oli anda välja raamat, kuid tookord ei osanud ma ette kujutada, et selleks saab olema just luuleraamat. Selle idee kinkis mulle mu emakeeleõpetaja, kes ütles, et võiksin luulekogumiku loovtööks teha, kuna tema teadis, kui palju luuletusi ma kirjutanud olen. Lisaks oli ta mulle suureks toeks. Nüüd võin öelda, et aega see kogu protsess võttis, kuid see-eest raamat loovtööks valmis sai - nii et ära tegin. Hea tunne valdas, kui võisin uhkusega öelda, et sain valmis käsitsi tehtud enda isikliku raamatu. Loomulikult oli mulle selle juures abiks ka minu käsitööõpetaja ning paljud teisedki.
Vahva oleks ka suurema ringkonnaga luulelende jagada ehk anda trükki enda luuleõied. Kes teab, äkki ka minu read võivad puudutada kellegi hinge või osutuda kellelegi moraalseks toeks. Minu soov on olnud alati teha inimestele head ja midagi omalt poolt neile kuidagi anda (antud juhul siis raamat). Kui minu luuletused teeks inimestel tuju paremaks, innustaks või oleks lihtsalt heaks ajaviiteks lugemiseks, siis olgem ausad, tegelikult see teeb ju südame ikka soojaks küll.
Kuid nagu ma eelnevalt mainisin, siis olen suur unistaja, ent natukene uje nende täitmiseks. Siiski olen püüdnud oma eesmärke täita ja nüüd on jäänud järg selle sihini. Siin puhul andis edasi minemiseks mulle rohkesti meelekindlust minu inglise keele õpetaja, kes julgustas mind Teie poole pöörduma.
Aga kuna ma olen nüüd oma looga ühele poole jõudnud, ütlen veelkord, et see on minu jaoks siiski üks ütlemata tähtis eesmärk. Igasugune toetus on ülimalt oluline. Ma oleksin tõesti väga õnnelik, kui saaksin ka raamatu välja andmise taha peagi tänulikult linnukese kirja panna ning rõõmsalt hõisata: TEHTUD!
Suur tänu lugemast minu lugu.
Kõike kaunist ning palju häid soove!
