1. Ajalugu
Bütsantsi-ortodoksi õigeusk on ilmselt vanim Eestisse jõudnud kristluse vorm. Vähesel määral on põlisrahva esindajaid ortodoksi usku ristitud alates 11. sajandist. Uute koguduste ja kirikute rajamist soodustas eestlaste ortodoksi usku massiline siirdumine. 1855. aastal ehitati Ritsikule Mõniste mõisa maale astmeline kaheksatahulise kiivriga kellatorni ja väikese haritorniga piklik nelinurkne palkidest laudvooderdusega kirik.
Mõniste-Ritsiku kirik on pühitsetud prohvet Ristija Johannese nimele, kiriku nimepäeva peetakse koguduse poolt igal aastal 24. juunil.
Ortodoksi traditsioon ja sakraalarhitektuur sai nõukogude ajal raskelt kannatada. Kirikuid suleti nii koguduse tegevuse katkemise tõttu kui vägivaldselt. Osa kirikuid lammutati võimude poolt, paljud jäeti aga lihtsalt lagunema. Neid nõukogude aja usupoliitika arhitektuurseid tunnistajaid leidub praegugi kõikjal Eestis.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal registreeriti Konstantinoopoli Patriarhaadiga seotud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK). Ortodoksi koguduste arv on viimase paarikümne aastaga tõusnud, kuid paljud maapiirkondades asuvad kogudused olid hääbumise piiril. Mõniste-Ritsiku kirikus toimusid regulaarsed jumalateenistused kuni aastani 2007. Siis paljud vanemad inimesed lahkusid ning koguduse tegevus jäi soikku. Neli aastat tagasi otsustas kohalik initsiatiivgrupp kirikusse elu sisse puhuda. Esimene jumalateenistus toimus detsembris 2016, nüüd toimuvad teenistused iga kuu. Kirik ärkas ellu, rahvale on kirikut vaja. Alates novembrist 2018 teenib Mõniste-Ritsikul preester Timoteos Vassel, kes on õppinud Varstu koolis.
Mõniste-Ritsiku kirik on ainus tegutsev ortodoksi kirik ühinenud Rõuge vallas.
2. Mõniste-Ritsiku kiriku tähendus, püstitatud mälestusmärk
Eesti esimese iseseisvuse aastatel toetas EAÕK igati Eesti riiki. Paljud kirikutegelased olid lisaks vaimulikutööle ka kooliõpetajad, osalesid aktiivselt ühiskondlikus tegevuses ja riigikaitses, olles aktiivsed Kaitseliidu liikmed.
Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal langesid kirikutegelased nõukogude võimu repressioonide ohvriks sarnaselt Venemaal toimuvaga. Nõnda sattus uue võimu viha alla ka Theodor Petai (1890-1942) ja tema abikaasa Anna Petai (1889-1948).
Theodor Petai oli Kaitseliidu Varstu malevkonna pealik, Vastse-Roosa algkooli juhataja ja Mõniste-Ritsiku Ristija Johannese koguduse köster ja koorijuht.
Theodor Petai ja Anna Petai arreteeriti 14. juunil 1941. ja küüditati Siberisse. Nagu küüditamisele kombeks, eraldati pereliikmed. Theodor Petai hukati Sosva vangilaagris Sverdlovski oblastis 52-aastasena 20. aprillil 1942. aastal. Ta hauakoht on teadmata.
Anna Petai küüditati Tomski oblasti Baktšari rajooni Bogatõrjovka külla, kus hukkus 58-aastasena 23. veebruaril 1948, maetud sealsele külakalmistule.
Theodor Petai ja Anna Petai kanti 1999. aastal Eesti piiskopkonna pühade märtrite nimekirja, 2012. aastal kanoniseeriti ta koos abikaasa Annaga Konstantinoopoli Oikumeenilise patriarhaadi Püha Sinodi poolt uusmärtriks.
Arvestades Theodor ja Anna Petai teeneid nii Eesti Vabariigi ees kui nende osa Varstu kandi kohalikus elus, sai neile püstitatud Mõniste-Ritsiku kiriku kõrval mälestusmärk.
Selle projekteerimist korraldas kohalik initsiatiivgrupp, toetasid valla elanikud, Petaide järeltulijad ja Varstu vald. Veebruaris 2019 paigaldati Võru-Valga maantee 33. kilomeetrile vastav suunaviit.
3. Kiriku praegune seis ja teostatud remonditööd.
Tänu 1930. aastal tehtud hoone remondile ja 1987. a. sovhoosi toetatud katuse osalisele uuendamisele säilib kirikuhoone rahuldavas seisukorras. Aastal 2017 said teostatud akende veeplekkide vahetus ja vundamendi hüdroisoleerimine. Vundamenditöid toetas Varstu vald, veeplekke finantseeris kogudus. Juunis 2018 sai loodud MTÜ Mõniste-Ritsiku Kiriku Toetajad, mille eesmärk on säilitada auväärne sakraalhoone tulevastele põlvedele. 2019. a. algul sai renoveeritud kirikuhoone külgsissepääs. Tööde teostamist toetasid Rõuge vald, EAÕK Kirikuvalitsus ja 75 eraisikut, põhiliselt Hooandja portaali kaudu. Juulis 2019 sai taastatud kirikuhoone elektritoide ja väljaehitatud sms-kontrolleri abil juhitav ökonoomne elektriküttesüsteem.
4. Vajalikud tööd ja rahataotlus.
Kuigi hoone on rahuldavas seisukorras ja kasutamiskõlbulik, on osa seinte laudvooderdusest pehkinud ja lagunenud, mille tulemusel sattub vihmavesi põhikonstruktsiooni kandvatele prussidele.
Rõuge vald toetas kirikuhoone ühe akna restaureerimist ja akanapiirlaudade asendamist. Järgmine vajalik töö oleks hoone pehkinud laudvooderduse taastamine (sokli- ja vahelauad tuleb restaureerida ja värvida, vajadusel asendada).
Arvestades Mõniste-Ritsiku kiriku kulturoloogilist tähendust ning asjaolu, et tegemist on ainukese tegutseva ortodoksi kultusehoonega ühinenud Rõuge vallas, taotleme rahalist abi projekti teostamiseks.