Tere, hea hooandja!
Olen luulesõber, kelle sulest ja pastakast on luulet immitsenud juba lapsest peale. Lapsepõlvekirjutiste hulka kuulub näiteks ka järgnev luuletus:
Minu sõber
Minu sõber on see, kel kõigest ma räägin,
Minu sõber on see, kellest rääkima jääksin,
Minu sõber on see, keda austan ja tean,
Minu sõber on see, keda kõikjale vean,
Oma sõpra ei suudaks jätta ma hätta,
Oma sõpra ei tahaks ma üksinda jätta,
Oma sõpra ei laseks ma kaugele minna,
Läheksin temale järele sinna.
Nagu kõigele siin maailmas kombeks, on ka minu kirjutamisstiil ajas muutunud. Selleks, et muutusi näha, tuleb kõike aga jäädvustada. Loomingu jäädvustamiseks on mitmeid variante, kuid minu jaoks südamelähedaseimaks on saanud oma luulekogu väljastamine.
Miks? Sest see täidab ühtlasi mitut eesmärki alustades luuletuste säilitamisega ning lõpetades loomingu jõudmisega nendeni, kes seda tõeliselt hinnata oskavad. Ja loodetavasti luulesõpru veel on, kindlasti on!
Raamatu trükk ei ole aga odav lõbu... Kui soovid luulekogule oma õla alla panna, siis oled julgelt oodatud seda tegema! Ükski väike heategu ei jää märkamata ning iga väike samm on millegi suure algus. Tule, astume selle sammu üheskoos!
Luulekogu „Ajades taga üht vaikust“ jõuab avalikkuseni maikuu jooksul.
Suur aitäh kõikidele hooandjatele ning teistele toetajatele!
Mattias Politol
