Armas suur ja väike lugeja!
Olen Siiri Metsamägi. Minu Hooandja projekti eesmärk on koguda piisav summa, et trükkida enda kirjutatud esimene lasteraamat „Nurrikud Pärnus”. Illustratsioonid olen teinud söe- ja värvipliiatsi- ning õlimaali tehnikas. Raamatus on ka minu loodud Pärnu laul, mille meloodia on video taustale helindanud Ain Kurg ja Lauri Uus helistuudios „Korter13”. Pildiülesvõtted on fotograafilt Aasa Akerberg ning video koostaja on Riho Isop.
Raamat räägib Pärnu linnast, algklassipoisist Johannesest, tema sõpradest ja vanavanematest, kelle kodu on Munamäe lähedal. Tegelasteks on ajaränduritest kassid Nurrikud, kes tutvustavad Pärnu ajalugu ja vaatamisväärsusi. Kuni 10-aastased lugejad leiavad lugudest kindlasti põnevust, lasteaialastele sobib raamatut ette lugeda. Juttude ainetel saab ette võtta linnaretki ja nii pakuvad Pärnu lood igas vanuses inimestele toredat ajaveetmist.
Oma lapsepõlvest on meeles lõhnad ja meeleolud ning sammud ema ja isa kõrval Pärnu tänavatel. Kooliteed olen käinud Raekülas, Koidulas ja Pärnu Muusikakoolis. Lehitsedes E. Pareki raamatut „Pärnu sajandeis” unistasin arhitekti elukutsest ja eriti meeldis Punane torn. Hoonete ehitajat minust ei tulnud, sai hoopis õpetaja. Eks õpetaminegi ole ju ehitamine, lihtsalt nähtamatu. Joonistada pole varem osanud, kuid Nurrikute tulekuks olin Pärnu Kunstikoolis juba aastajagu maalimist harjutanud. Muusikaga tegelen Pärnu Naiskooris Leelo.
Teine lapsepõlveunistus oli kirjutada raamatuid. Kaks aastat tagasi kudusin kooliõele kassinäoga kindad, mille kohta ütles mu laste kunagine õpetaja: „Lahedad Nurrikud!” Oli veebruar. Just vend Siimu sünnipäeval ajasid ajarändurid mu unest üles. Johannese tegelaskuju hüüdnimi on Juku. Nõnda kutsus mind lapsena Audrust pärit vanavanaema, kellel oli nii palju järeltulijaid, et nimed läksid sassi. Juttude tegelased meenutavad paljuski mu enda lapsi ning tüdrukuid ja poisse, keda olen õpetanud Pärnus ja Tahkurannas.
Kõvaköitelises A4 formaadis raamatus on lehekülgi plaanitud 100. Lugude pealkirjad on: Pärnu poiss, Kohtumine väravas, Uputus, Armastus, Mängureeglid, Detsembrikuu, Südatalv, Koge, Öine retk, Pärnaõite lõhn ja Iseseisvusmanifest. Vahel on jutt end esimesena näidanud, vahel pilt. Endalgi on põnev olnud teada saada, mis edasi juhtub. Tundub, et pärnakana sündides oli mul juba kaasas pisikene idu, et Nurrikute lood saaksid tulla. Andestust, et sellega pikalt aega läks!
Raamatu esmaesitlus koos illustratsioonideks olnud maalide näitusega toimub 22. märtsil kell 11 perepäeval Raeküla Vanakooli Keskuses, kus tähistatakse Pärnu linnaosa Raeküla hariduselu 101 aastapäeva. Näitus on vaatamiseks 5.maini ja edaspidi saab pilte näha Pärnu erinevates näitusepaikades.
Palun Teie abi raamatu „Nurrikud Pärnus” väljaandmisel!
Kevadel võtan iga toetajaga ühendust ja annan kingitused üle. Suur tänu Ühisrahastusplatvormi Hooandja tegijatele, et saan seda vahvat lugu jagada ning Teid, head toetajad, tänan kogu südamest!
Parimate soovidega,
autor Siiri Metsamägi
PS. Ja olge lahked, siin on katkend peatükist „Armastus”!
Suurte siniste silmadega Bella toob kähku korvist topsiku, nagu oleksid kõnelevad kassid üsnagi igapäevane nähtus. „Kas sa armastad hapukoort?” pärib Juuli tumeda lõuaotsaga kiisult. Pahem Nurrik kostab noolimise vahele, et koor maitseb talle küll, kuid kas seda saab armastuseks nimetada? Parem Nurrik ütleb, et temale näiteks meeldib muusika. Kas see on armastus, ta ei tea.
„Mida te ikkagi armastate?” küsib äkki kõige vaiksem poiss kiisudelt. Nurrikud jäävad mõttesse. Pahem tõmbab paar korda käpaga üle kõrvade, mõtleb pisut ja lausub: „Mina armastan Pärnu linna.” Ta räägib, kui hea soe tunne on alati Pärnusse tagasi tulla. „Linn nagu kallistab ja hoiab, kui oled katkutud ja katki,” lisab kass mõtlikult. Parem Nurrik aga jutustab õhinal, kuidas Pärnuga on vahva oma rõõmu jagada, kui elu on hästi läinud. „Siis naeratab sulle kogu linn!” teatab ta.
Ja kostabki vile. Kähku pakitakse piknikukorv kokku, igaüks võtab mõne õhupalli paelapidi pihku ning rännatakse Munamäe treppidest alla. Ninna imbub küpseliha lõhna. Pidu on alles ees...
Plaanid ja tegelikkus
Raamatu kokkupanekul otsustasime vähendada poognate mahtu ja paigutasime tekstid ja pildid 76-le leheküljele. Paberi osas allaandmist ei teinud ja raamat trükiti kvaliteetsele paksemale kriitpaberile, mis on maaliraamatule sobivaim. Nii toimides võitsime üksikeksemplari hinna soodsamaks ja raamat on lapsele kätte võtta parasjagu väärikas.
Tänan kõiki toetajaid ja abilisi ning soovin toredat lugemist.
Austusega
Siiri Metsamägi
autor
