Kas Itaaliasse on praegu eetiline reisida? Või juua Fantat, sõita Volkswageniga?
Kelle poolt olla? Kes võidab? Kes kaotab? Mis on kaalul? Mis on koefitsient?
Kas õpetada Dostojevskit? Puškinit? Kuidas rääkida raamatutest, mida me oleme ka päriselt lugenud? Kui suured on kohtukulud? Kes vastutab? Kirjastaja?
Kas saaks mingi lepingu? Või asutuse, strateegilise partneri? Kas saaks lihtsalt selgust? Kas saaks pitseri? Kas saaks kasvõi hullupitseri? Kas president M. ei ole siis värdjas? Kas kantsler S. on siis hea poiss? Kas generalissimus P. ei oleks vaja maha tappa? Või olla tapatalgutes veidi generaalsem, küll piirdudes vaid generaalstaabiga? Kas tahame siis, et sõda lõppeks või ei taha? Kas tahame võita? Kas võib kohe vastu küsida? Aga välisjulgeolek? Aga sisejulgeolek? Aga gaasiarve? Aga elektriarve? Aga lihtsalt pragmaatilisus? Kas ei võiks lihtsalt jälle võtta natuke metsa maha? Kallata natuke betooni?
Kas see pole mitte küüniline?
Kas nii võib üldse öelda? Kas poleks hea, kui oleks miski, mis ütleks, kas võib?
Nõnda. Teater KELM teeb jälle lavastust, koostööpartneriks Kanuti Gildi SAAL.
Karl Koppelmaa kirjutas näidendi, pealkirjaks pani "Küünik". Ülal olevatele küsimustele on "Küüniku" maailmas juba vastatud. On vastatud ja vaatama saab tulla seda, kuidas on vastatud ja mis siis edasi saab. Õigeid ja valesid vastuseid ei ole. Eesmärk ei ole polariseerida. Vastupidi.
Lavastuse tegevustik toimub Ukraina sõja järgsetel aastatel, lähitulevikus. Konkreetselt Eestis, kus suurem osa loo tegevusest ka aset leiab, on ühiskondlik lõhenemine või lausa killustumine süvenenud enneolematu tasemeni.
Satiiriline teos valgustab absoluutse jälgimisühiskonna panikööride, väärteabevastaste, faktikontrolöride, idealistlike sisumodereerijate, paranoiliste vandenõuteoreetikute ning heausklike, kuid naiivsete inimeste orienteerumis- ja koordineerimisraskusi tõejärgses, killustunud ja atomiseerunud maailmas.
Hea (potentsiaalne) publik!
Praegusel ebaselgel ajal vajame teie abi, et saavutada natukene kindlamat finantsilist tunnet veel enne, kui see lavastus kord jaanuaris-veebruaris ka teie ette jõuab.
Palgaraha me teilt ei küsi, vaid toetust nii lavastuse väljatoomiseks kui ka selleks, et meil saaks olla katus pea kohal, proovis ja etendusel soe ja valge.
Lavastuse väljatoomiseks on vaja igasugust erinevat nodi, mida siin pikemalt lahti kirjutada pole vast mõtet, kujutate ette isegi. Me briljantidega kaetud kübarat ostma ei hakka. Et kui te seda ette kujutasite..
Teine asi on aga see, et enne etendusi ei peaks närima küüsi ja katsuma aknast piiluda, palju inimesi jaanuari-veebruari külmas ilmas kell 19.30 seisab Pikal tänaval piletijärjekorras ja paljud on neist tudengid, paljud pensionärid ja mis need summad kokku tulevad ja ehk peaks tänase etenduse tegema küünlavalgel, sest elektri eest tasumine ei mängi lihtsalt välja. Küte võiks ju ka olla, mõtleme omakeskis, aga ainult seepärast, et pleedid ka ju maksavad midagi. Vabaõhuetendusi KELM just sel põhjusel pole kunagi teinud.
Me täname teid nii või teisiti, ka tähelepanu eest, see on väheseid asju, mis ei maksa midagi. Nii tähelepanu kui ka tänu.
Autor ja lavastaja: Karl Koppelmaa
Laval: Lauri Saatpalu, Karin Rask, Triinu Meriste, Markus Habakukk
Kunstnik: Johannes Valdma
Valguskunstnik: Martin Koldits
Videokunstnik: Mihkel Matkevicius
Esietendus: 25.01.2023
Etendused: 27/30. jaanuar kl 19:30
3/4/19/20. veebruar kl 19:30
Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn)
Näidendi kirjutas ja lavastab Karl Koppelmaa - lavastaja, näitekirjanik ja Teater KELMi kunstiline juht. Koppelmaa on lavastanud teatrites üle Eesti, enamasti omaenda näidendeid. Tema näidendid on pälvinud tunnustust ning neid on lavastatud nii Eestis kui välismaal.
Teater KELM on väike indie-teater, mis tegutseb aastast 2016. Esimesed lavastused toodi välja Kultuuriklubis KELM, mille sulgemise järel leiti mängusaal Kanuti Gildi SAALi näol.
