Tere armas Hooandja!

Olen Tiiu, elan koos abikaasa Viidase ja väikese 1,5 aastase perenaise Eliisega Peipsiääre vallas, Tartust vaid 27km kaugusel Tähemaa külas. Kas pole imekaunis küla nimi? Ja veel linnast veidi eemal - maal, metsade keskel. Talu nimeks Kruusa.

Olen oma lapsepõlve unistusele üsna lähedal - avada oma koduloomaaed, kus on päästetud loomad, linnud ja mida saavad külastada kõik loomaarmastajad!

Meie koduloomaaed on hoopis teistsugune - loomade, lindude paitamise eest ei küsi me raha, iga külastaja saab enda äranägemise järgi loomade toidupanka toetada või osta kohapealt toidukoti, milles on igale loomale-linnule meelepärane maius ja veeta võid sa oma kvaliteetaega lähedastega loomade keskel kasvõi terve päeva! Meil võid Sa ka grillida, mängida pere koertega, kes on eriti osavad kadunud asjade ja inimeste leidmisel või imetleda paabulinnu tantsu. Lisaks uhketele värvidele suudab isalind saba ka väristada, mis lisab kogu tantsule rütmi ja energiat. Või soovid süüa suhkruvatti ja hüpata batuudil? :) Suvel saab meil maiustada maasikaid ja kultuurmustikaid.
 

Kes meil juba elavad?
 

SIIDIKANAD-SIIDIKUKED:

Aastal 2017 saigi siiditibude kojutoomisega meie loomapidamine alguse. Ostsime Võrumaa kasvatajalt 8 siiditibu. Kasvataja ei vastutanud selle eest, kas neist tulevad kanad või kuked. Võis ka juhtuda, et kõik tibud on kuked. Sellega olime ka arvestanud. Õnneks kasvas nendest tibudest 5 kana ja 3 kukke. Kukkesid muidugi ka kanade kohta palju aga nad on uskumatult tublid olnud. Kukekaklusi palju pole olnud, ju pandi juba noores eas karja juht paika. :) Siidikanade sulestik on nii pehme, nagu hoiaks pehmet vatikera süles ja helluse otsijad on nad ka, ronivad kasvõi sülle!

Siidikanad on head munade peitjad ja haudujad. Olin hoolas mune otsima, ent nii kavalalt peidetud munadest koorus meile ikkagi pisikesi tibusid juurde. Nüüd on kokku 15 lindu, kellest 4 kuked.
 

CAYUGA PARDID:

Kuna meie loomaarmastus on kulutulena levinud, pakkus meile meie hea tuttav 3 parti, et päästa nad heale elule. Nii sõitsin külma ja lund trotsides Jõgevale, et pardid koju tuua.

Cayuga parti kutsutakse ka smaragd partideks, sest nende sulestik on justkui see ilus roheline vääriskivi, mis päikese käes sillerdab, justkui smaragd! Neid lihtsalt peab ise nägema!
 

PEKINGI PARDID:

Seda lugu ei väsi ma rääkimast kuidas me pardid saime.. Läksime heinarulle ostma. Peremees oli jutukas ja näitas meile oma loomi-linde. Sammusime majale ligemale, kus oli võrguga piiritletud tara ja sees need kaks parti

Maja peremees ütles, et ostke omale. Meie ajasime vastu, et eiei, parte pole mõelnud võtta ja keeldusime. Siis ütles mees võlusõna: Noh, egas midagi, lähevad siis veidi aja pärast praeks.. Ja nii oligi otsustatud - võtame pardid, Pekingi pardid. Ja tänutäheks muneb emapart meile iga päev ühe muna.
 

INDIA PAABULINNUD:

Olin paabulindudest juba pikalt unistanud. Isaslindude sabaga uhkeldamist tahtsin ise näha. Meie paabulinnud on pärit Eesti kõige teadvamalt kasvatajalt, kes hoiab oma linde nagu lapsukesi. Võtsime sihi Ernsti paabulinnufarmi, mis on Tallinna külje all, sooviga tuua isane ja emane lind. Eelnevalt olin kuulnud kasvataja käest pikki telefonikõnesid pidades nende lindude eripäradest, mida nad söövad ja kuidas neid hoida ja kasvatada. Nii saime kasvatajaga headeks tuttavateks, kelle suhtumisest tundsime ära ka usalduse meile linnud loovutada. Kohapeal kärpisime lennusuled ja pakkisime nad karpidesse, isase uhke saba karbist väljas. Kasvataja hoiatas meid kummalise paabulinnu hääle eest, et me ei ehmataks kui nad jutustama kukuvad. Nende häält on raske kirjeldada. Kui kodus nad huilgama hakkasid, kartsin, et terve peipsiääre valla rebased tulevad uudistama ja naabritel küsimused, kes nii karjub. Paabulind hakkas aga õige pea ka saba laiutama emasele muljet avaldades ja see vaatepilt on suursugune! Kui isapaabulind saba laiali ajab, on kuulda ka sabasulgede sahinat, see on võimas!
 

SHOTI MÄGIVEISED:

Nad on lihtsalt niii nunnud. Peremees oli ammu rääkinud, et silm on peale jäänud sellistele veistele. Nende sarved on suured, nad on karvased ja lokkis. Mina kiitsin takka, et jaa, nii armsad aga no veised, nad on ju suured. Ja sinnapaika see jutt jäi. Ei läinudki meie jutuajamisest palju mööda kui facebookis kuulutati, et Viljandimaal otsib üks aastane veis endale head kodu. Vaatasime üksteisele otsa ja sõnagi lausumata kirjutasin müüjale ja nii me siis teda koju tooma läksimegi. Kõik loomad ja linnud on justkui endale ise leidnud tee ja võimaluse meile tulla. Kuna aga Lonnile oli ka sõbrannat vaja, siis sellesama müüja tuttaval oli suur kari, kust paari kuu pärast jõudis meile Manni. Manni oli päris metsikust karjast ja tema leivaga meelitamine ja kodustamine võttis ühe terve pika talve aega. Nüüd need kaks mägiveist tahavad kratsimist, paitamist, kammimist ja tähelepanu. Nende kutsumine enda juurde on imelihtne - vaja on vaid krabistada leivakilet ja kohal nad ongi.
 

SHETLANDI MINIPONI:

Meie peres on sirgumas väike perenaine Eliise, temale mõeldes oli soov osta väike poni. Ja nagu ka teiste loomadeni oleme jõudnud juhuste tahtel, nii ka poni Rosalia meile sai. Meie buss tahtis saada mootoriremonti. Naaberkülast leidsime tegusa autoremontija. Viisime bussi temale ja peremees ütles, et tule vaata, neil on ponid! Ja saatuse tahtel oli neil ka nooruke aastane poni Rosalia just koduotsija, kes võitis meie südamed esimesel kohtumisel. Ja nii leidsime Roosi :) Roosi on puhastverd Shetlandi poni, kes on äärmiselt sõbralik, paimaias ja täis veel nooruki krutskeid. Ta tahab meeletult joosta ning temaga koos kasvamine on suur rõõm.
 

FLANDRIA HIIDKÜÜLIK:

Küülikud, no nii armsad ju - suured kõrvad, pehme karv, imeilusad silmad. Näen mina kui ma vaatan meie Flandria hiidküülik Jänksi. Tõime ta koju puurist, kasvatajalt, Raplamaalt. Kasvataja ütles kenasti, et valida on nelja küüliku vahel, ülejäänud leidsid kodu enne jõule.. Ma vaatasin teda ja tema vaatas mind. Oligi otsustatud, tema päästame oma koju pikkadeks elupäevadeks. Metsik, mis metsik. See tähendab, et polnud ju loomadega ega inimestega nii harjunud. Panime kodus puuri ja hakkasime sotsialiseerima, kahel esimesel päeval oli puuri nurgas ega tahtnud tegemist teha meie ühegagi. Nüüd sööb peost porgandit ja tahab silitamist ja maja koertega mängib ka.
 

OUESSANT LAMBAD:

Ühel varahommikul kell 7 helistas meie hea sõber MTÜ "Aita Mind Koju" Irmeli Grönberg. Võtsin telefoni vastu ja tema kostis: "Tiiu, ma loen lambaid." Mina unisena ja hea sõbrannana soovitasin tal edasi lugeda ja siis vaikselt und oodata. "Eiei, Tiiu, ma loen lambaid...Mul on neid hetkel lugemisega aias 23 tükki" ütles Irmeli telefoni. Ühesõnaga vana omanik loobus ja lambad toodi MTÜ aeda. Küsis, kas meil on neile kodu pakkuda.

Uhhhh, 23 lammast, kohe tekkis küsimus kuhu nad panna. Õnneks on meie Tähemaa külas lambakasvataja. Helistasime temale, et kas on nõus aitama ja võtma oma karjale juurde 23 nunnukest. Naaber oli nõus. Rentisime suure loomaveo bussi ja läksime Kilingi-Nõmmele lammastele järele. Lammaste ajamine bussi oli muidugi eriti meeldejääv ettevõtmine. Ma ei mäletagi kui pikalt me neid aiast bussi ajasime. Oma paar tundi küll jooksime aia ühest servast teise. Lõpuks tuli mõnel meist hea idee kaks lammast bussi saada ja no teised pidid tulema idee kohaselt ise järele. Kõik nii toimiski.

Lambad bussis, hakkasime kodu poole tagasi sõitma. Karjast jäi meile silma kolm täiesti tesistsugust lammast. Kodupakkuja ütles, et need on Ouessant lambad, põlvekõrgused ning ei kasvagi kõrgemaks. Otsustatud, need kolm on meie :)
 

Meie talus elavaid loomi ei sööda ega viida ka söömiseks, ei paljundata ka müümise eesmärgil. Loomad on meile imelised kaaslased, fantastilised abilised ja lojaalsed sõbrad, nad pakuvad meile seltsi, aitavad peletada üksindustunnet ning tekitavad meis rõõmu ja õnnetunnet. Kuna loomad on vabalt meil õuel ja näha ka autoteel sõitjatele, on keeranud paljud pered lastega õuele ja küsinud meie loomade kohta ning soovinud neid paitada ja maiust anda. Sealt tuli suurepärane mõte, et miks hoida seda toredust vaid meie oma perele. Miks ei võiks kõik soovijad tulla meile külla, teha loomadega selfisid ja anda maiust, paitada ja kaisutada. Kõik meie pere lemmikud on sõbralikud ja paimaiad.

Meie jaoks on iga minut väärt õues olemist ja toimetamist ja nii iga ilmaga. Pange mugavad riided selga, nutikad kaasa selfideks ja tulge meile külla!

Kruusa talu koduloomaaed ootab Teid kindlasti ka Avatud Talude Päeval 2022.
 

Mida hooandjate abiga ära teeme?

Hooandjate abiga vajame loomadele ehitatava 50 ruutmeetri suuruse küüni põranda betoneerimist koos eeltöödega.

Soovime ehitada loomadele küüni maja kõrval asuvasse kasemetsa, kus kõik loomad on loomasõpradele koos. Ehitatav küün hoiab loomi vihma, lume, tugeva tuule ja kiskjate eest. Päeval on küüni uksed lahti, ööseks aga lähevad loomad küüni sisse kinnise ukse taha, et vältida kiskjate rünnakuid. Loomi kaitseb päeval elektrikarjus ja kiskjakindel võrk. Loomadel on vabadust joosta ja mängelda ühe hektari jagu. 

Hooandjate abiga saame meie loomadele sooja kodu, kus päeval kratsida ennast puude vastu, süüa meeletult palju rohelist heina, nautida kõigi külaliste seltskonda, jalutada oma neljajalgsete sõpradega imeliselt kaunis kasemetsas ja öösel uinuda soojas, tuule, vihma ja metsloomakindlas majas. Loodan teha ka edaspidi head koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga, MTÜ Aita Mind Koju ning teiste varjupaikadega, et pakkuda head kodu võõrandatud ja head koduotsivatele farmiloomadele.

Suvi!

Kui meie koduloomaaia toetajate abiga summa kokku saame, ootame Teid juba selle suve alguses meile külla. Meil saab nautida ehedat maaelu, tutvustada oma lastele meie vahvaid tegelasi ning jalutada kasemetsas loomade lähedal. Külastajatele on grilliplats laua ja toolidega. Kaugeltkandi rahvas võib ka meil telkida! Oodatud on ka kõik lasteaiagrupid ja koolid. Meie juures saab läbi viia koolitunde koos tuntud loodusfotograafide- ja metsloomateadlastega. Talus on ka suhkruvatimasin ja täispuhutav batuut.

Lapsed ei taha meie juurest kuidagi ära minna ja lubavad juba homme tagasi tulla :)

Kõiki toetajaid täname nimeliselt oma talu väljaannetes!