Kuidas kõik algas?
Lasteraamat "Kelmikas kevad" võiks pealkirjale mõeldes sisaldada kevadisi lugusid. Siiski on ainult raamatu esikaanele valitud lugu ehtsalt kevadine, ülejäänud on kas aastaaegade osas neutraalsed, seostuvad mõne teise aastaajaga või vähesel määral kevadega. Raamat sai alguse sellest, kui postkasti potsatas üks lasteajakiri, mille esikaanel arvasin olevat pingviinid. Kui aga lapsega ühiselt sisu uurisime, selgus, et ühtegi lugu mustvalgetest linnukestest selles polnudki. Kuna põnn väga soovis ikkagi neist lugu kuulata, siis kirjutasin ise vastavate tegelastega jutu valmis. Ja mis pärast selgus? Ajakirja sotsiaalmeedia leheküljel nägin infot, et esikaanel on hoopis suitsupääsukesed.
Igatahes oli algus tehtud, järgnes teine lugu, siis kolmas ja nii ta läks. Lugude tegelaste valimisel lähtusin lapse pakutud ideedest, enda igapäevastest tähelepanekutest (näiteks käisin keldris, mõtlesin, et siin võiks ju keegi tegutseda ning olidki nahkhiir ja koduhiir loosse seatud). Muidugi tahtis laps juttude kuulmise järel ka toetavaid pilte näha. Ja nõnda tekkiski idee, et tõesti, tekstid tuleb lasta illustreerida. 1+1 kokku liites jõudsin raamatu väljaandmise ideeni.
Illustraatorist, toimetajast ja autorist.
Iga jutu juurde joonistas imelise pildi hea tuttav ja endine töökaaslane Elerin Valdas, kes tegeleb igapäevaselt nii laste kui loominguga. Igal õigel raamatul on ka toimetaja, selle töö tegi ära suurepäraste teadmistega endine kursusekaaslane Mari-Liis Treial (töötab eesti keele ja kirjanduse õpetajana). Olen ka ise filoloogia eriala lõpetanud, kuid siiski leian, et parima tulemuse saab siis, kui autor ja toimetaja pole samas isikus. Kõrvalt näeb ju ikka paremini. Kui veel minust midagi esile tuua, siis seda, et olen kahe lasteaiaealise lapse ema, kes on vaatamata omandatud emakeeleõpetaja haridusele igapäevaselt tööl hoopis lasteaias.
Milliseid lugusid raamat sisaldab?
"Kelmika kevade" lustakates lugudes seiklevad erilised loomad ning tavalised asjad. Muuhulgas saad teada, kas pingviinid Pille ja Paul leiavad Kevade, miks konn Kendra peab lühikese aja jooksul mitu korda kolima, kuidas kanamunad oma unistusi püüavad ning mille üle kobras ja saarmas pead murravad. Teiste seas kohtud rännuhimulise tatikolli, puhkusele sõitnud nutitelefoni, nutva pidžaama ja iseka suuga. Iga jutukese lõpus on küsimused, mis toetavad lapse (ja miks mitte ka täiskasvanu) kujutlusvõimet, avardavad tema silmaringi ning annavad võimaluse avaldada arvamust. Veel enne, kui lugeja/kuulaja sukeldub juttude maailma, näeb ta sisukorra järel illustratsioonidest pärit detaile. Raamatu piltidelt tuleb need detailid üles leida.
Tekstinäide loost "Lärmakad naabrid".
Konn Kendra elas ühe talu väikeses tiigikeses. Selles veesilmas oli mõnus sukelduda, lihtsalt kaldal peesitada ning kärbseid püüda. Eriti meeldis Kendrale sealne vaikus ja rahu.
Keset üht mõnusat lesimishetke kuulis aga konnake mingit häirivat heli. Ikka kikerikii ja kikerikii. Kui Kendra hakkas asja lähemalt uurima, selgus, et kevadel koorunud tibud on suureks sirgunud ning üks neist kukeks kasvanud.
Konnake hüppas kivi peale ja hüüdis: "Hei, sina seal! Mis sa kikerikiitad?"
Kukk teatas, et teeb nõnda oma tööd.
Ja nüüd kuuliski varem vaikuses elanud Kendra aina kikerikiitamist. Eriti lärmakateks kujunesid varahommikud.
"Mulle aitab!" otsustas ta mõne päeva pärast. "Lähen mujale elama, sinna, kus on vaikne."
Milleks kasutan hooandjate toetust?
Raamatu valmimiseks vajalikud kulud: illustraatori ja toimetaja tasud, kujundamine, küljendamine, trükkimine. Taotletav 1000 eurot katab ära umbes pool sellest, mis läheb kujundamisele, küljendamisele ja trükkimisele. Raamat peaks trükikojast välja tulema käesoleva aasta detsembrikuus.
Kingitused jõuavad toetajateni pakiautomaadi teel detsembris ja jaanuaris. Soovi korral ja sobiva aja leidmisel saab ka käest kätte anda Tartus, Elvas, Otepääl. Talumunade assortiikarpi sisaldav kingitus jõuab toetajateni märtsikuus, sest pardid enne seda tootmisega lihtsalt ei tegele.
