17.-18. mail 2014 toimub kuuendat aastat järjest asumifestival Kalamaja päevad. Sündmus on kujunenud klubilisest ettevõtmisest iga-aastaseks oodatud suurürituseks, mis pakub kõigile Kalamaja elanikele, kuid ka külalistele, sõltumata vanusest, haridusest ja soost midagi huvitavat ja haaravat. Festival kaasab piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid ja seltse ning kõnetab kui mitte kõiki, siis suuremat osa Kalamaja elanikest. Tegemist on Kalamaja elanike omaalgatusliku ettevõtmisega, mida koordineerib asumiselts MTÜ Telliskivi Selts, kuid mis hõlmab arvukalt vabatahtlikke üle kogu linna.
Kogudes heade hooandjatega kokku 3000 eur vajaminevast eelarvest, saame üles seada suure laada ja kohvikuteala. Saades täis 4000 eur piiri, on võimalik püsti panna vägev lava. Ning kogudes kõikide abiga 5000 eur, saame tuua teieni tuliuued laulud Marten Kuninga sulest ning Galvanic Elephantsi kaasakiskuva show.
Tänavuste Kalamaja Päevade kandev teema on Tuleviku Kalamaja. Kalamaja on Tallinna üks vanim eeslinn, mille kohta pärinevad esimesed teated juba 14. sajandist. Kalamajakad on oma kodukandi ajaloo üle uhked. Meid huvitab, mis on varasemalt meie majade koha peal asunud ja kes seal elanud. Me taastame vana ja hindame miljöö väärtust. Aga milline on tuleviku Kalamaja ja selles elav inimene? Missugused on need uued ja värsked majad, mis tühjadele kruntidele kerkivad? Kuidas muutub nende majadega kogu Kalamaja? Kas ka tuleviku kalamajakas eelistab sõita jalgrattaga ning kõndida jalgsi? Kas ta tunneb, et tema kodu on mere ääres? Kas ta saab osta oma igapäevase toidukraami Balti jaama turult? Kas ta ütleb oma naabrile „Tere!“? Sellekevadised Kalamaja Päevad arutavad nii nende kui ka paljude teiste küsimuste üle, sest kuigi me väärtustame seda, mis on olnud, on tähtis teada ka seda, millise Kalamaja poole me teel olla soovime.
Miks?
Projekti peaeesmärk on Kalamaja elanikes kogukonnatunde suurendamine. Soovime ühendada piirkonna elanikke ja ettevõtteid, tugevdades seeläbi piirkonna identiteeti ja ühtekuuluvust ning turvalisust. Kalamajas on naaber ikka naabrile „Tere“ öelnud ja seda mitte ainult enda majas ja tänaval, vaid kaugemalgi. Kalamaja pole kunagi olnud päris Suur-Tallinn, vaid nagu veidi omaette, oma vaiksema ja aeglasema tunnetusega eraldi linnaosa. See ei ole eelkõige äripiirkond, vaid kodu. Siin on eesõigus jalakäijal ja jalgratturil. Siin ei mölla pop, vaid voogab vaiksem bluus. On teistmoodi. Ja just seda, Kalamaja miljööd ning inimesi, kes selle tunde loovad, soovimegi läbi Kalamaja Päevade väärtustada.
Lisaks on Kalamaja päevade üks põhieesmärkidest läbi aegade olnud tutvustada piirkonnas tegutsevaid asutusi, klubisid, kultuurikantse – et kohalik inimene teaks, et oma vaba aja veetmiseks või vajalike teenuste saamiseks on olemas võimalusi ka kõrvaltänavas. Seetõttu pakume kohalikele ettevõtetele, seltsidele, huviringidele võimalust end läbi Kalamaja Päevade tutvustada ja seda läbi kogu programmi – nii pealaval kui laadal, nii kohvikutealal kui töötubades.
Kus?
17. mai sündmuste epitsentsiks olev festivali peaala, mis koosneb laadast, kohvikutealast, töötubade hoovist, lastealast ning pealavast, paikneb Vana-Kalamaja tänaval Kotzebue ja Niine tänava vahelisel alal. Seal peame tänavu maha ka Kalamaja ühise piduliku õhtusöögi - paneme mööda tänavat kulgema pika valge linaga laua, kuhu taha on kaasa võetud söögi- ja joogipoolisega oodatud ühist söömaaega jagama kogu Kalamaja rahvas ning külalised mujalt. Peale õhtusööki ootame kogu linnarahvast osa saama õhtusest kontserdist.
Pühapäeval, 18. mail laieneb festival üle terve Kalamaja, avanevad asumi hoovid erinevate kohvikutega. Ootame külalisi kohvikutekaardiga mööda Kalamaja kolama ning erinevaid muidu suletud hoove avastama.
Kuidas?
Kuna sooviks ja eesmärgiks on pakkuda Kalamaja Päevade programmis enamikke üritusi tasuta, andes sellega võimaluse kord aastas oma kodupiirkonnas toimuvast suursündmusest osa saada kõigil, hoolimata sissetulekutest ja majanduslikest võimalustest, ei ole Kalamaja Päevad isemajandav ettevõtmine, vaid toimub eelkõige tänu toetustele ja annetustele. Meil ei ole piletit.
Tänavuse festivali eelarve koosneb vajaliku inventari ja tehnika rendist nii pealava kontsertide kui laada korraldamiseks, esinejate honorarid, seenioride bussiekskursiooni Pelgulinna, infotrükiste tootmise, dekoratsioonid ning liikluse sulgemisega seotud kulud.
Kui saame soovitud summa Hooandja abil kokku, oleme võimelised pakkuma festivali külastajatele tõeliselt mitmekülgset kultuuriprogrammi, sealhulgas vinget ja täiesti ilma piletita kontserti laupäeval, 17. mai õhtul!
