Projekt "Kairi Krooni esikluulealbumi "Pühendan Sul sõnad" väljaandmine" tähendab Kairi Krooni esikluulealbumi koostamist.
Kairi Kroon on luuletusi kirjutanud juba alates 1989. aastast. Ta on kirjutanud luuletusi endale nö sahtlisse, aga ka avaldamiseks ajalehes, ajakirjades, laulutekstidena jne. Kairi on kirjutanud aastakümneid laulutekste Eesti legendaarsele lauljale Anne Veskile ning muusik Ain Tammessonile 20-30 lauluteksti. Koostöö nendega kestab.
Tema lauluteksti on esitatud ka tantsupeol "Meri" 2009 (laul "Armastus jääb" viis Urmas Lattikas ). Mõni laulutekst on valminud ka koostöös Piret Laikrega (Piret Laikre viis, Kairi Kroon tekst). Samuti on kirjutanud tekste ka koori- ja lastelauludele, mille eest ta on saanud konkurssidel tunnustust.
Tema luuletusi on avaldatud Tapa valla kodulehel, veebilehel, Virumaa Teatajas, Tapa valla ajalehtedes, facebookis, muuseumis näitustel, kooli almanahhides jne. Samuti on Kairi luuletused kasutust leidnud ka kohalikel muusikapäevadel nii neid ette lugedes, kui ka kavalehtedel.
Lõpuks, peale pikki aastaid, võttis ta sõprade õhutusel kokku julguse ja tegi valiku oma kirjutatud luuletustest ning valis välja 90 luuletust, mis loodetavalt, koos Teie abiga näevad koos Kairi tehtud fotodega, mis samuti luulekogumikus, selle aasta suvel ilmumisvalgust.
Jälle need kivid, mis jäävad jalgu –
ma ei suuda ju läbi neist minna!
Jälle see pimedus,
mille varjus on valgus,
nii konarlik tee viib ka sinna.
tahaksin kaugusse hüüda soove,
kuid kaja kaob ruttu.
Keegi tuleks kui minu poole,
samas kaob aga kaugesse uttu...
Mis tee see on, mida mööda
aina raskem on edasi minna?
ÄRGE ÖELGE! MA TEAN –
kõige raskem on tee LÄBI ISEENDA.
"Tunnen Kairi Krooni juba mitmeid aastaid. Juba ette pean tänama teda toredate laulusõnade eest, mida ta mulle on nende aastate jooksul kirjutanud.Tema luules on alati inimlikku soojust ja just temale omast sõnaseadmisoskust.
Õnnestunumate laulude hulka pean ma ise Ain Tammessoni muusikale kirjutatud tekste nagu laul "Lootus". Loodan südamest, et Kairi looming saab lõpuks trükivormis välja antud. Edu soovides,
Anne Veski"
****************************
Kõik pihud ei ole ühesuurused.
Kõik silmad ei ole nii selged.
Kõik jalad ei tea, kuhu suundume.
Kõik mõtted ei ole helged.
Aga Sina saad palju muuta.
Sina, kes andsid elu.
Just Sina oma mõttepuhtusega
saad hävitada valu,
hoida käest, mis on väike,
vaadata selgesse silma,
suunata samme ja käike,
juhtida lapse maailma...
****************************
Nad olid mu sõbrad, need päevad
tõusva päikese maal.
Ma viipasin rõõmsalt neil käega,
kui loojangust süttis mu saar.
Ja hommiku koidupunas uute rõõmude ootel
ma tõusin ja tõttasin vastu
sellele ärkamisele joostes.
Kui kevad tõi murule kaste,
kui suvel kivid hõõgusid vees,
kui sügisududest õhk oli raske,
kui talvel valge rahu magas teel,
siis ikka ma tõttasin,
mured-rõõmud mu sammude kannul.
Vahel puhkasin teepervel, mõtlesin –
mis küll ootamas ees või mis olnud...
Südant soojendab kõik, mis toond rännak,
südant soojendab kõik, mis veel ees,
kui sa usud , loodad ja tänad,
siis kulgebki hästi Su tee!
****************************
Hoia mu palveid oma peos,
kui kustutad päevalambi.
Ära peatu viivukski...
mine mööda mu vaiksest kambrist.
Need hetked, mis olid päeval
on mälestuseks saamas.
Kaob kõiksusesse kõik,
aga midagi siiski peab jääma -
üks hetk, üks viiv või mõte,
üks ootus...pilk või käed....
üks äratundmisrõõm,
mida korraks tajud, näed....
Peida mu palved, peida...
neil homme on teine mõte...
Kui ärkab hommik,
siis tean...
on loojangu muinasjutt lõppend ....
*************************************
Mu armas Eestimaa
Ikka ma seisan siin halli taeva all
tuult ja sadusid trotsides
ja pimedaid õhtuid mu elus on ohtralt,
neid veedan päiksekiirt otsides...
Niiskuse rõskus ja tuisuvaalud,
liigpikale venivad kevaded,
sügisudud on hingede rännakuks saanud,
jõuluaeg toob valguse, harduse.
Miks ma tahan siin metsades
oma ilusaid kevadeid otsida,
miks ma loojangute lummuses
võin koidiku ärkamist oodata...?
Miks ma valutan südant,
kui kuldnokk ei jõua kevadel koju,
miks rõõmupisar on silmas,
kui pesas on pääsupojud?
Miks panen lapsehälli
õrna tuulega kiikuma ühte,
miks usaldan oma kallid
Sinu mulla rüppe.....?
Miks ma palun Loojal Sind hoida,
palun rahu oma väikesel maal,
miks ma tahan, et headus võidaks,
et säiliks tasakaal?
Sest mu juured on Sinu mullast,
Su süda mu südames ka,
ma ei kaalu Su hinda kullas,
oled MU ARMAS EESTIMAA!
Piret Laikre viisi ja Kairi Krooni sõnadega laul: