Probleem ja sellega tegelemine

Kosmosekoolide võrgustiku nimelisest haridusühendusest on võrsunud tiim, kelle arvates võiks Tartust saada välisvalgust targalt kasutav "Heade unenägude linn". Seda nii linnas pesitsevatele inimestele kui kogu ülejäänud elurikkusele. See kooslus on tegutsenud Tartu Ülikooli Tõravere observatooriumis 2020. aasta kevadest ning selles resideeruvad Kosmosekoolide ühed taibukamad õpilased ning neid suunavad õpetajad, teadlased ja arendustegevuste vilunud asjatundjad. Projekti tutvustuseks on ilmunud kajastusi asja eestvedajatelt ja toetajatelt:

Rein Kuresoo: https://leht.postimees.ee/7059825/rein-kuresoo-tahevalgus-ja-ilusa-linna...

Jonas Nahkor: https://leht.postimees.ee/7059811/jonas-nahkor-saagu-linnadesse-hea-valgus

Elo Liiv: https://youtu.be/anHz_b_zIjc

Luunja kasvuhooned on Eestis enim valgusreostust tekitav üksikobjekt, mis mõjutab ka Tartut. Täna pole ametnikel seaduslikku alust piirata selliste objektide juurde ehitamist otse inimasustuse kõrvale - valgusreostust lihtsalt ei käsitleta piisavalt olulise mõjuna. Graafiku koostas: Mikk Mihkel Vaabel
 

See, et me linnas tähti ei näe, või et Luunja kasvuhoonete "tuumaseen" tundub panoraamil inetu, pole kõige otsesemad põhjused, miks see tiim tegutseb:

1. Uni. Kui ümbritsevad tingimused meie und segavad, kaotame ka töövõimes ja tervises.
2. Elurikkus. Inimene ise on valgusele kuni 10 000 korda vähem tundlik, kui öise eluviisiga loomad ja linnud. Linnalooduse uurijad vajavad seireandmeid, et osata paremini meid ümbritsevat elu hoida.
   https://leht.postimees.ee/7059822/marko-magi-uha-valgemad-ood-panevad-li...
3. Rahakott. Kehvasti suunatud valgustid või valgusräiged paigad on need, mille arvelt saab säästa kümneid tuhandeid eurosid maksumaksja raha.

Linnas tegutsevad ka eraettevõtted ja riiklikud asutused, mille aladel ei kehti ükski kohustuslik piirang valgustuse kasutamise osas. Seetõttu toimitakse pahatihti kas väheste teadmiste põhjal või suisa hooletult. Targema valguskasutuse aluseks peab olema teaduslik arusaam valgusreostuse mõjudest ja seda toetav seire. Arendajatel, otsustajatel ja kodanikel on võimalik neid teadmisi aluseks võttes tarvitada säästlikumalt.
 

 

Projekti kolm eesmärki

Projekt jaotub kolme faasi:

1. Tiim on seni tegelenud valgusreostuse mõõteseadme arendustööga. Oleme võtnud eeskujuks optika- ja seireteadlaste arendatud ja tõestatud laboratoorsed lahendused. Seade hakkab drooni abil ülalt alla mõõtma valgustugevust (kui palju valgust linn taevasse "lekib") ja valguse spektraalset koostist (missuguse värvuse ja iseloomuga on lekkiv valgus). See on oluline täiendus seni levinud seiremeetoditele, mis Eestis on piirdunud kaudsete hajusa valguse hinnangutega.
    
2. Viime läbi vähemalt kaks katselendude seeriat. Esimene seeria on koordineeritud Tartu linnaga ja võtab vaatluse alla Annelinnas 2020/2021 kestva naatriumlampide väljavahetamise LED valgustite vastu. Teine seeria on koordineeritud Tartu Ülikooli linnalooduse teadlastega ning võtab eesmärgiks seirata erinevate valguslahendustega elurikkaid alasid, kus ornitoloogid teostavad samaaegselt lindude pesitsuse seiret.
    
3. Koostame tulemuste põhjal 2021. aasta lõpuks raporti ja kokkuvõtte ametnikele, et ümbrust säästvate valguslahenduste kavandamine saaks Eestis igapäevasemaks praktikaks. Soovime, et projekti tulemusel arvestataks Eesti keskkonnamõjude hindamises ja valgustust reguleerivates normatiivides valgusreostusega senisest rohkem.
    

 

Projekti rahaline vajadus

Hooandjast saadav toetus kulub järgmiselt:

1. Kaamera, optika ning juhtarvuti on soetatud ja testimisel. Puudu on kaamera ette käivad spektraalfiltrid (800€) ja tiimi oma lennuvahend seire teostamiseks (1600€). Sellele lisandub väike lisa eelnimetatud seadmete ühildamiseks (200€). Kokku kulub tehnikale 2600€.
2. Projekti tulemuste kvaliteetne vormistamine nõuab rohkem pühendumist, kui seda saaks asjatundjatelt töövälise panusena oodata. Ette on nähtud tasu kahele projekti liikmele, kes on juhtrollis seire teostamisel ning koostavad seireraporti ja kokkuvõtted ametnikele. Töötasudele kulub 1900€.
3. Mis üle peaks jääma, läheb projekti koordineeriva haridusinkubaatori MTÜ Teeme Ringi kontole sama projekti laiendamiseks. Seirevõimalused Tartu linnas ei ammendu kindlasti kahe katseseeriaga, samuti otsitakse edasisi võimalusi olukorda Eestis mõjutada.