Olen Tiia Järvpõld ja olen koos MTÜ TM Loovusega teostamas ühte hullumeelset unistust. Korraldan stand-up stiilis vestlusõhtu "Eriti Eriline EraElu ehk EEEE". Jah tean, et stand-up õhtuid korraldavad ka teised, aga "Eriti Eriline EraElu ehk EEEE" saab olema natuke teistsugune, samas vägagi tavaline. Nimelt on peaosaline ratastoolis.
Unistus sai tõsisema alguse Tartumaa loometalgutel oktoobris 2020. Vestlusõhtuga soovin inspireerida inimesi elama oma elu ilma takistusteta – ma arvan, et inimesed loovad endale ise takistusi ja suudavad neid ka ise loovalt ületada.
Soovin toetada erivajadustega inimesi teel iseseisva, ligipääsetava, täisväärtusliku elu poole. Soovin, et nad julgeksid unistada ja oma unistusi teostada. Võime küll koos mõelda, aga julgus unistada ja see ellu viia, tuleb ikkagi igaühe enda seest. Ligipääs iseendale ongi tegelikult see, et inimene saab teha kõike, mida ta tõeliselt armastab. Igaüks võib olla sädeinimene. Loodame vestlusõhtuga viia inimesteni sõnumi, et ka pisut teistsugused/erilised inimesed on oma tunnete ja mõtetega täiesti tavalised. Loeme ja kuuleme küll tihtipeale igasugustest seadustest, mis justkui peaks nende elu paremaks muutuma, aga see tekitab kuidagi negatiivse ja haletseva tunde. Me ei oskagi nagu "teistmoodi" inimestega käituda. Usun, me kõik oleme aga erilised.
Vestlusõhtutel jagan inspiratsiooniks oma elukogemust üle võlli. Usun, et läbi naeru saab rääkida väga tõsistest asjadest ja ühe elukogemuse kaudu saame rääkida elust endast. Vestlusõhtute läbi soovin ulatada nii käe (või jala), kui südame neile, kes veel kahtlevad võrdväärse elu võimalikkuses.
Peale jutu ja nalja võib laval näha ühe abstraktse maali valmimist, mis iga vestlusõhtu jooksul täieneb. Kuulda saab muusikat, kindlasti saate tuttavaks tõusva tähe Maarja Kaplinskiga ja on ka ehk üllatusi ... Iga õhtu saab olema omanäoline ega kordu enam ealeski. Ja veel: ootame publikult hästi palju küsimusi!
Vestlusõhtuga tahame tähelepanu juhtida ka isikliku abistaja teenusele, mis sobib neile puuetega inimestele, kes tahavad oma puudest üle kasvada ehk elada oma elu kõrvalabiga oma kodus. Õhtu piletitulu läheb Kuldvõtmekese fondi, mis on juba loomise algusjärgus, et pakkuda eelkõige vaimset ja hingelist tuge ning julget inspiratsiooni kõigile, kes seda vajavad ja soovivad.
Selleks, et vestlusõhtu ja Kuldvõtmekese fondi loomine õnnestuksid, vajamegi Teie tähelepanu ja toetust. Soovitud rahasummat vajame transpordikuludedeks, isiklike abistajate, meeskonna ja esinejate tasustamiseks ning kunstitarvete ostmiseks jne.
Soovime vestlusõhtudega alustada juuli teisel poolel.
Vestlusõhtud on ligipääsetavad kõikidele.
Meie tegemisi võite jälgida Facebookis: https://www.facebook.com/Eriti-Eriline-EraElu-100710308871503 ja Tiia Järvpõllu blogis: www.tiiajarvpold.ee. Vestlusõhtute toimumise kohad ja ajad avaldame samuti nendes kanalites.
Kes ma, Tiia, aga siis olen? Parimates aastates naine, kes teab, mida tahab ja mida ei taha. Olen kunstnik, vähekene kirjanik ja ka blogija. Minu viimane raamat "Kohvi jalaga, palun" on tänaseks ilmunud nii eesti kui ka inglise keeles ja saanud positiivset vastukajamist, kuigi kaks aastat tagasi Hooandjas olnud kampaania ebaõnnestus.
Täname kõiki toetajaid juba ette südamest! Oleme kõik hoitud ja armastatud!
Helen Avarlaid, Tartumaa loometalgute juht/korraldaja:
Mina arvan, et su idee peaks toetust saama, sest see annab kõikidele inimestele võimaluse saada osa ühe väga erilise inimese elust. Sellelt kohtumiselt ei lahku ükski kohalolija endisena, sest see, mida Tiial on jagada, paneb meid kõiki ennast erilistena tundma, me oleme kõik ühtemoodi, lihtsalt pisut erinevate eripäradega.
Pille Lillepool, minu kunagine isiklik abistaja ja praegune sõbranna:
Töötades Tiia juures isikliku abistajana nägin ja kuulsin nii mõndagi sellist, mis mind imestama pani. Selgelt on meeles nii mõnigi hetk, kus keegi astus meile tänaval ligi ja alustas vestlust mõtetega: "Oh ta vaeseke ... Ta ei saa ise midagi teha ... Milline koormus hooldajale ...". Või õhtu, kus läksime tantsima ja meie juurde tuli härrasmees sõnadega: "Sa oled nii tubli. Temasugused tulebki ka välja tuua ...". Sellistel juhtudel selgitused, kuidas asjad tegelikult on, läksid enamasti kurtidele kõrvadele, sest tundus, et vähemalt neil inimestel oli täielik veendumus, et Tiia ei ole võimeline ise midagi tegema ega otsustama. Samas nähes, kui aktiivne ja võimekas Tiia on, mõtlesin sageli teistele inimestele – eriti veel lastele ja noortele, kellel on samuti näiteks mingisugune füüsiline eripära, mistõttu vajaksid nad ehk lihtsalt julgustust, et ka neil on elus olemas võimalused tegelemaks sellega, mis neile meeldib. Ja selgitusi, kuidas see võimalik oleks läbi isikliku abistaja teenuse. Seega minu arvates peaks antud idee toetust saama kahel põhjusel. Esiteks – see tõstab üleüldist teadlikkust, et ka erivajadustega inimesed on võimelised elama iseseisvat elu luues samal ajal ühiskonnale vajalikke väärtusi. Ning teiseks – Tiia lugu julgustab kindlasti ka neid, kes tahaksid proovida uusi asju, kuid ei oska või ehk isegi ei tea, et neil tegelikult on selleks olemas võimalused.
