Elulooline filmiprojekt

"Kohtumised" on omaelulooline filmiprojekt, mille algallikaks on 186 autobiograafiat, mis saadeti EV100 raames toimunud eluloovõistlusele "Minu elu ja armastus Eesti Vabariigis". Need minevikupildid peidavad endas elumuutvaid hetki, mis teinekord võivad väljenduda vaid mõnes üksikus lihtsas kirjareas, kuid on vaatamata sellele märgilise tähendusega kahe inimese pöördumatus kohtumisloos. Neist mälestustest vormub lugu, mis kujutab ajatut, generatsioonideülest soovi kedagi kohata ning temaga oma elu jagada.

Eluloovõistluse žüriisse kuulus ka režissöör Jürgen Volmer, kes koos tunnustatud eluloouurijatega tutvus ligi 200 võistlustööga. Nendest lugudest sündis lühifilmi stsenaarium, mis koosneb viiest tõsielulisest kohtumisest – kõik nad esindavad üht perioodi eesti lähiajaloos, mis on suuremal või vähemal määral mõjutatud sõjatraagikast ja -meeleolust.
 

Lood

Need viis kohtumislugu saavad alguse murrangulisel 1944. aastal, mil tuhanded koolipoisid saavad oma elu esimese sõjaväekutse. Nende seas ka Leo, kes peab nüüd hakkama ühiseid tulevikuplaane oma kallima Leenaga ümber hindama.

Pisut eemal kohtuvad äsja abiellunud Raimond ja Viivi. Viimane on jäänud mehe sõjaväeteenistuse ajal üksinda talu pidama ning on sunnitud abi paluma sealt, kus Raimond seda kõige vähem sooviks. Kui paar üle pika aja taas kohtub, on mõlema hinges varjul üks saladus, mis on täpselt nii väike, et seda välja rääkida ei saa.

Mõned aastad hiljem kohtuvad sealsamas Riina ja Viljar, mõlemad on teel koju alevi kultuurimajas toimunud tantsuõhtult. Üks on liiga vana selleks, et sarnaselt küla noortele hommikuhämaruses noormehega kurameerida, teine peab end aga järgmisel hommikul armeeteenistusse naasmiseks valmis seadma.

Sille ja Andres kohtuvad viimast korda õhtul enne noormehe sõjaväkke minekut. Sille on noormehest mõned aastad vanem ning mida rohkem näeb ta hirmu Andrese silmis, seda enam tunneb ta end emalikus kaitsvas rollis, mis teeb hüvastijätu veelgi raskemaks.

Ajalehekuulutuse peale kohtunud Reet ja Mihkel ei ole enam noored. Mõlemad on elus haavata saanud ning nende ühiseks sooviks on leida enda kõrvale inimene, kellega oma allesjäänud elu jagada. Kuid selleks, et õnnelikult edasi minna, tuleb minevikuga sõlmida rahu.
 

 

Autorid

Jürgen Volmer on vabakutseline režissöör, kes lõpetas Balti Filmi -ja Meediakooli filmilavastaja suuna 2015. aastal. Pärast seda asus ta tööle vabakutselise filmitegijana, sidudes end mitmete pärimuslike ja mälukultuuri puudutavate projektidega. Tema senine looming on olnud rõhuga ajatule, inimsuhetele, mis seovad erinevaid generatsioone ning väärtustavad nooruspõlve mälestusi (Tuglase novelli "Toome helbed" ekraniseering, hundikultusteemaline lühifilmfilm "Hall", ehalkäimise traditsioon filmis "Suveöö armastus"). Volmer on õppinud folkloristikat Tartu Ülikooli magistriõppes, mille jooksul oli praktikal Eesti Kirjandusmuuseumis ning osales eluloovõistluse "EV100. Minu elu ja armastus Eesti Vabariigis" žüriis. Alates 2018. aasta kevadest töötab ta TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias filmikunsti õppejõuna.

Filmis teevad kaasa TÜVKA etenduskunstide osakonna näitlejatudengid Ruuben Joosua Palu, Elise Pottmann, Rainer Elhi ja Maria Paiste. Lisaks astuvad filmis üles hinnatud näitlejad Katariina Unt, Linda Vaher jpt. Filmi operaator on Janar Hakk ning produtsent Gabriel Dettre.
 

Võtteperiood suvel 2019

Filmiprojekt kogub raha, et läbi viia esimene võtteperiood eeloleval suvel, mil filmime kolm esimest lugu. Kuna osatäitjaid on palju ning võttekohad asuvad üle Eesti, kulub kogutud raha ennekõike meeskonna transpordiks, majutuseks ning toitlustamiseks. Lisaks soovime hooandja toetusega pisutki suurendada kunstiosakonna eelarvet, kelle kanda on 15 ajastutruud kostüümi.
 

Filmi esilinastus toimub 2020. aasta kevadel.