29. märtsil 2025 saab 95 aastat armastatud muusikapedagoogi, pianisti, muusikateadlase ja muusika propageerija Helju Tauki sünnist.
Helju Tauki näol on Eestis olnud tegemist keskse Eesti vaimu kujundajaga ja mälestused temast on väga elavad ka 20 aastat peale tema lahkumist 2005. aastal. See ajendaski meid tema põhiolemust dokumentaalfilmi kujul kokku võtma: Helju Tauk oli paljude jaoks elamise õpetaja, elu õpetaja.
Dokumentaalfilmi ELU ÕPETAJA režissöör on Annika Koppel, operaator Madis Reimund, helioperaator Rein Fuks, monteerija Kersti Miilen, helirežissöör Tiina Andreas ja produtsent Anneli Ahven. Filmi toodab Kopli Kinokompanii ja filmi on toetanud Eesti Rahvuskultuuri Fondi Helju Tauki Sihtkapital ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti- ja av sihtkapitalid.
Filmis saavad sõna Mihkel Poll, Arne Mikk, Ivari Ilja, Kersti Kreismann, Madis Kolk, Tiina Mattisen, Tiiu Peäske, Lagle Parek, Tunne Kelam, Jüri Reinvere, Rein Rannap, Tõnis Arro jt.
Film valmib märtsis 2025 ning esilinastub Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias toimuval Helju Tauki mälestuspäeval 29. märtsil 2025.
Et Helju Tauki mälestust väärikalt jäädvustada, pöördume Teie poole toetuse saamiseks.
Meil on kolm rahastuseesmärki:
2200€
- valmib film, toimub pidulik esilinastus ETMA saalis 29. märtsil 2025
4400€
- valmib film, toimub pidulik esilinastus ETMA saalis 29. märtsil 2025
- valmib dvd dokumentaalfilmiga
6600€
- valmib film, toimub pidulik esilinastus ETMA saalis 29. märtsil 2025
- valmib dvd dokumentaalfilmiga
- valmib Helju Tauki elu- ja töökäiku koondav veebileht
HELJU TAUK (29.03.1930-04.06.2005) oli eesti muusikapedagoog, pianist, muusikateadlane, väljapaistev muusika propageerija ning üks Tallinna muusikakeskkooli rajamise juures olnutest.
Ta sündis 29. märtsil 1930. aastal Tartus. Läks seal kooli ja 1939 asus Tartu Kõrgemasse Muusikakooli klaveri erialale. Ta õppis klaverit ka Tallinna Konservatooriumis, lõpetas selle muusikateadlase-, pedagoogi ja kontsertmeistrina. Helju Taukist sai suurepärane ansamblipianist, hinnatud partner paljudele. Muusikateadlasena uuris ja tutvustas ta eesti heliloomingut, oli mitmesaja raadio- ja telesaate autor ja esineja. Kauaaegse õpetajana muusikakeskkoolis ning konservatooriumis/muusikaakadeemias kujundas ta mitme muusikutepõlvkonna arenguteed.
Tema kodus toimusid rahvuslikult meelestatud haritlaste kohtumised. See pälvis KGB tähelepanu ja ta pidi õppejõu kohalt lahkuma. 1982 kutsuti ta tagasi konservatooriumi, aga 1985 tulid uued ülekuulamised. 1988 oli Tauk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamise juures. Kui 1994 alustati Tallinnas birgitiinide kloostri taasrajamist, siis sai Helju Taukist õdede keele- ja muusikaõpetaja.
Helju Tauki suurim panus on tema töö õpetajana ja muusika populariseerijana. Ainuüksi perioodil 1984-2003 andis ta üle 800 loengkontserdi u 300 koolis ja asutuses kõigis Eesti maakondades. Mis teeb Helju Tauki eriti märkimisväärseks persooniks, on see, et enamus muusikuid, kes täna tegutsevad, on tema õpilased (või õpilaste õpilased).
