„Lapsega ei anta kaasa kasutusjuhendit ning enamik meist kulutab rohkem aega telekapuldi käsitsema õppimisele kui laste kasvatamise õppimisele.“
Püha Johannese kool on võtnud ette ühe väärt raamatu eestindamise.
„Üles kasvamine“ (Parenting toward the Kingdom) oleks justkui üks järjekordne kasvatusteemaline nõuanderaamat ja ei ole ka. Loeme konkreetsetest olukordadest ja leiame näpunäiteid, kuidas neid olukordi lahendada, aga võti lahendamiseks on selline, mis avab palju uksi, mitte vaid hea lastetoa oma.
Autor Philip Mamalakis on seitsme lapse isa, perenõustaja ja õppejõud Bostonis, USAs. Oma raamatus mõtestab ta kaasaegse pereelu igapäevased väljakutsed ida-kiriku iidse õpetuse kaudu. Niiviisi vaadelduna ei saa me taandada laste kasvatamist meetoditele ja strateegiatele ega lahutada seda enesekasvatusest. See on iidne, kitsas, kuid samas universaalne tee, millega tutvumine rikastab ka laiemat publikut. Võiks öelda, et see raamat on üks suur enesekasvatuse abimees. Või siis vanemliku askeetika käsiraamat.
Sarnases võtmes oleme Püha Johannese koolis püüdnud läheneda ka laste kasvatamisele koolis.
„Laste kasvatamise õppimine ei tähenda seda, et paneme lapsed hästi käituma, see tähendab seda, et õpime ise hästi käituma. Pidage meeles, et eeskujuks olemine on kõige tõhusam viis laste õpetamiseks. Selle raamatu eesmärk on aidata täiskasvanuil õppida käituma nagu täiskasvanule kohane, ükskõik kui lapsikult meie lapsed ka ei käituks.“
Kasvatusteooriaid ja käsiraamatuid on palju, väljakutsed aga ei kao kuhugi. Laste halvale käitumisele reageerides leiame end ägestumas ja lausumas neidsamu sõnu, mida kuulsime lapsepõlves oma vanemailt, kuigi olime endale lubanud sellel mitte korduda lasta. Harva on impulsiivsed reaktsioonid heaks teejuhiks meie lastele.
„Raamat põhineb minu sügaval veendumusel, et pole kõrgemat kutsumust kui lapsevanema oma, sest miski ei kujunda inimese hinge ja elu nii palju kui suhted vanemate või kasvatajatega. Valikud, mida teeme lapsevanematena tihti pigem instinktiivselt kui ettekavatsetult, avaldavad meie laste elule kestvat mõju. Kui aga jään isana mõtlema, kuidas reageerida lapse halvale käitumisele, tundub olukord sageli keeruline ja segadust tekitav ning mul pole aimugi, mida öelda või teha.“
Igas olukorras on võimalik peatuda ja endalt küsida: millised on minu võimalused? Millised on minu eesmärgid? Mida ma oma käitumisega praegu õpetan? Millisest käitumisest laps õpib?
„Meie lapsed on kogu aeg head ja nad teevad kogu aeg häid või halbu otsuseid. Me ei peaks lastelt ootama sõnakuulmist. Peaksime neilt ootama seda, et nad õpivad.“
Millist rolli mängivad õppimisel eesmärgid, raskused, tunded, piirid ja sõnakuulelikkus, sellest raamat räägibki. Kasulik lugemine, mis aitab üles kasvada kõigil, nii suurtel kui väikestel!
„See raamat ei lahenda teie laste probleeme ega kaota väljakutseid laste kasvatamisel. Soovin, et võiksin öelda, et on olemas meetod, mis lõpetab laste tülid ja vasturääkimise ning paneb nad meie sõna kuulama ja toa ära koristama. Paraku ei saa ma seda teha, sest lapsed pole probleemid, mida lahendada, vaid isiksused, keda armastada ja juhendada.“
Kallid hooandjad, palume teie toetust raamatu ilmale aitamisel eestikeelsena! Raamatu ilmumist rihime mai algusse, kui Eestit külastab autor ise.
