Alles see oli kui ühel mehel tuli hea mõte kirjata rahvarõivamuster Hiinas valmistatud tennisele ning neid Eestis rahvuspapu nime all müüma hakata. Ilma igasuguse reklaamita müüvad papud nagu soojad saiad, olles siinmail tekitanud tõelise tormi.
Veidi rohkem aega tagasi tuli ühel teisel mehel pähe Põhjala keelte najal arendada välja väljamõeldud keel, mida ühes kolmeosalises kirjandusteoses kõnelesid haldjad. Seesama triloogia ühes oma haldjakeelega on juba pool sajandit üle terve maailma aina uutes põlvkondades laineid tekitanud ja küllap tekitab edaspidigi.
Mis on mõlemal mehel ühist? Nad põimisid ühte uut ja vana, saades kokku sootuks muud. Midagi sellist, mida võiks nimetada omamoodi revolutsiooniks.
Eelmisel aastal kohtusid Tallinnas eestlaste Uppsar ja soomlaste Tsuumi. Kui esimene koondab pea kolmekümmet eesti tantsijat, kelle seas leidub nii elukutselisi kui ka harrastustantsijaid, siis Tsuumi on Soomes tuntud kui professionaalne tantsuteater. Kahe trupi liikmete vahel tekkis mõnus sünenergia ning Uppsari tantsijate soov leida tavapärasele pärimustantsule uut vaatenurka pani aluse soovile tulevikus suurem koostöö ette võtta.
Aprilli keskpaigas kohtuvad Uppsar ja Tsuumi Tallinnas uuesti. Läbi kevade saadakse kokku kolmeks pikaks nädalavahetuseks ning nende vahel töötab Uppsar iseseisvalt. 11. - 14. juulil saab Kuressaares viiel korral näha valminud tantsulavastust, mille alguspunkt saab olema mõte, et improvisatsioon on alus nii kaasaegses kui ka pärimustantsus. Sellest mõttest lähtudes uurivad tantsijad lähemalt „Tuljakut“.
Lavastusmeeskonda kuuluvad Eneli Rüütli, Märt Agu, Ivar Lett, Liis – Katrin Avandi ning Samuli Norberg, Reetta – Kaisa Iles ja Salla Korja – Paloniemi. Kokku astuvad lavale kuni kakskümmend tantsijat.
Hooandja kaudu otsime toetust lavastuse kostüümide valmistamiseks, viimase nädala proovideks ning etenduste läbiviimiseks Kuressaares (tehnika ja ruumide rent) ning muusikaliseks kujunduseks.
