Kunagi, umbes kolmandas klassi käies sain kord emakeeletunnis viletsa hinde. Tulin koju ja sellest tuli mul isaga väike jutuajamine. Tolles vanuses on meil tavaliselt hoopis teistsugused ettekujutused oma võimalikust tulevikust. Täpselt ei mäleta, aga ilmselt oli mul kosmonaudi karjääri unistus tollal juba asendunud autojuhi omaga. Niisiis, püüdsin ennast õigustada ja arvasin, et milleks mulle ikka see keeleõpe? Mida ma sellega ikka niiväga peale hakkan? Isa kuulas ja näis vist mingil määral isegi nõustuvat, kuid ütles siiski – „Ehh, kunagi ei või päris kindel olla. Kui sa seal tunnis juba käid, proovi ikka pakutav vastu võtta, iial ei või teada“. Ei tundunud see tollal eriti reaalne aga näe, 35 aastat hiljem püüan välja anda oma teist värsikogu. Tasub vist ikka vanemaid vahest kuulata küll.

Uus kogu sisaldab siis paremikku viimase pooleteise aasta jooksul näoraamatus (http://www.facebook.com/rauno.schults) ilmunust ning ka palju muud, mis laiemat ekraani ega trükivalgust veel näinud ei ole. On kurvemaid ja lõbusamaid lugusid, kokku 50 luuletust. Trükiformaadilt mugavalt pisike, et mahuks taskusse.

Projekti eelarve on 800 eurot, mis sisaldab trükiettevalmistuse ja trükkimise kulu.